Kuidas läheb meiegi rahadega päästetud Kreekal? Murelaps on tõusnud euroala parimaks tegijaks
Finantskriisis euroala riikidest kõige rängemalt räsida saanud, suurima võlakoorma ning kõrgeima tööpuudusega Kreeka on nüüd üks euroala parimaid tegijaid, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raportist.
Kreeka majanduse kohta avaldatud värskes raportis kinnitab Kreeka üks kõige printsipiaalsemaid laenuandjaid IMF, et riik on läbi teinud positiivse arengu, vahendab USA populaarne investorite kanal CNBC.
„Välja võib tuua hulgaliselt positiivseid arenguid. Me ootame majanduskasvu kiirenemist sel aastal mulluselt 2% tasemelt 2,5% tasemele. Sellega on Kreeka euroala üks kiirema kasvuga riike," kinnitas IMFi missiooni juht Peter Dohlman.
IMF tõdeb, et Kreeka valitsus täidab kokku lepitud ambitsioonikaid eelarve-eesmärke, kuigi sellel on mõju ka kasvule. Tänavuse kahe eduka riigivõlakirjade emissiooniga on taastatud ka juurdepääs finantsturgudele.
IMF näeb normaliseerumist ka teistel aladel. Nii saavad näiteks kliendid taas oma raha vabalt igasse Kreeka panka paigutada ning pangad ise on pea täielikult Euroopa Keskpangalt saadud erakorralise likviidsusabi tagasi maksnud. „Keskpikas perspektiivis ootame kasvu pöördumist mõõdukale tasemele, sest majandus saavutab täieliku tööhõive," märkis Dohlmann.
Kreekal ei ole enam IMFi laenuprogrammi. Kolme abiprogrammi tulemusena võlgneb Kreeka IMFile 9,4 miljardit eurot. Kokku oli Kreeka abiprogrammide maht 289 miljardit eurot, mida rahastasid ning jälgisid Euroopa Liit ning väiksemas mahus ka IMF.
Abiga kaasnesid karmid tingimused alates kärpemeetmetest kuni erastamisprogrammideni ning Kreekale seati karmid majanduseesmärgid. Viimase, kolme-aastase abiprogrammi täitis Kreeka mullu augustis. Reformide läbiviimine läheb vastavalt kavale ning IMF käib kaks korda aastas edenemist kontrollimas.
Samuti jälgivad Kreeka majanduslikku, fiskaalset ning rahanduslikku olukorda euroala rahandusministrid. Eurogrupi esmaspäevasel kogunemisel kiideti samuti Kreeka arengut, kuid tõdeti, et tegema peaks veelgi rohkem ning lükati ligi miljardi euro mahus võlakoormuse kergendamise otsuse langetamine edasi kuni aprillikuise kohtumiseni.
Survekohal ikka alles
Samas on Kreekal ka jätkuvalt pingeid. Vaatamata reformide arengule on töötuse tase jätkuvalt Euroopa Liidu riikide seas kõrgeim: Eurostati kõige värskemad andmed ütlevad, et mullu novembris ulatus see 18,5%ni. Aasta varem oli töötuse tase olnud 21,1%. Noorte tööpuuduse tase on jätkuvalt väga kõrge- 39,1%.
IMF märkis, et kuigi tööpuudus väheneb, on töötuse määr jätkuvalt vastuvõetamatult kõrge, eriti noorte puhul ning see kasv on eelarve-eesmärkidele ohvriks toodud.
„Vaatamata raskelt saavutatud majandusstabiilsusele, on Kreeka jätkuvalt väga haavatav ning nõrga maksedistsipliiniga riik. Selle tunnistuseks on näiteks väga kõrge hapude laenude osakaal pankades ning kõrge era ning avaliku sektori võlad ning maksehäired," hoiatas IMF.
Uusi pingeid lisab asjaolu, et Kreekas on sel aastal üldvalimised. Nii tõdeb IMF, et suureneb surve palgatõusuks, samuti on inimesed aastaid kestnud kulude kärpimisest ning reformidest kurnatud. IMF märgib, et varasemate aastate jätkusuutmatu tegutsemise parandamiseks vajalikud kohandumised on nõudnud ränka hinda, seda vaatamata selle, et kõige nõrgemaid on püütud kaitsta näiteks garanteeritud miinimumsissetuleku skeemide abil.
IMF tõi välja, et riske kätkeb endas ka üleilmsete finantstingimuste karmistumine läbi kõrgemate intressimäärade ning Euroopa Liidu teiste riikide majanduskasvu aeglustumine. Euroopa Komisjoni viimases prognoosis oodatakse Euroopa suurematelt majandustelt Saksamaalt ning Prantsusmaalt vaid vastavalt 1,1- ja 1,3-protsendilist kasvu. Kreekalt kasv peaks aga olema 2,2%.
IMF soovitab Kreekal rakendada meetmeid, mis suurendaksid tööturu paindlikkust, tootlikkust ning konkurentsivõimet.
