Kuidas on siiani kasutatud käesoleva perioodi euroraha?

 (7)
Kuidas on siiani kasutatud käesoleva perioodi euroraha?
Foto: Rauno Volmar

Euroopa Liidu asjade komisjon sai tänasel istungil ülevaate Euroopa Liidu finantsvahendite kasutamisest perioodil 2014-2020. Eesti saab sel perioodil Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest kokku 4,4 miljardit eurot toetust.

Komisjoni esimees Kalle Palling avaldas heameelt, et finantsperioodi algus on varasema perioodiga võrreldes kiirenenud ja loodud on kõik eeldused, et kavandatavaid meetmeid järk-järgult rakendama hakata.

Pallingu sõnul tuleks väljamaksetega kiirendatud korras tegeleda just sektorites, mida on tabanud madalseis eeskätt Venemaa sanktsioonide ja madalatele hindade tõttu turgudel.

Komisjonile ülevaate andnud rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Külli Kraner ütles, et eelarveperioodil 2007-2013 oli meie riik sellises arengujärgus, et soovisime valmis ehitada oma baasinfrastrukuuri. „Nüüd oleme jõudnud järgmisesse kasvuetappi, kus fookuses on nutikas majanduskasv, tootlikkuse tõus ja inimvara arendamine ning tööhõive kasv," ütles ta.

Seda etappi ilmestab Karneri sõnul ka struktuurivahendite jaotus - kolmandik rahast suunatakse tööhõive kasvu ja inimeste arendamisse ning teise kolmandiku teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni ning ettevõtlusesse. Viimane kolmandik toetab nende kahe eesmärgi saavutamist - investeeringud transporti, energeetikasse ja IKTsse.

Kraneri sõnul on Eesti alustanud uut eelarveperioodi kiiremini kui eelmist. „Kui perioodi ettevalmistavate tegevuste kõrvale vaatame juba tehtud väljamakseid, näeme, et oleme samuti jõudnud kaugemale kui eelmise perioodi võrreldaval ajal," ütles ta.

Rahandusministeerium hindab meetmete avamise progressi heaks ja seda eriti olukorras, kus 2015. aasta jooksul olid avatud veel ka aastate 2007-2013 perioodi toetusskeemid ja paralleelselt maksti välja kahe perioodi toetusi. 2015. aasta jooksul avati enamik ettevõtluse (sh loomemajanduse) ja innovatsiooni toetusi, kiirelt valmisid ja avanesid taotlejatele ka infoühiskonna edendamise meetmed, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ja tööturu tegevused.

2016. aastast on oodata 2014-2020 perioodi hoogsamat tegevuste elluviimist ja väljamaksete taseme märgatavat suurenemist. Ta tõi näiteks, et hästi on käivitunud tervikuna infoühiskonna, transpordi valdkonna ning ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise toetamine elluviimine, kus on näha suuremaid väljamakseid toetuse saajatele.