Haridus- ja Noorteameti tehnoloogia osakonna juht Margus Püüa ning eKooli juht Tanel Keres räägivad, missugune võiks olla tehnoloogiliste lahenduste roll individualiseeritud õppes. „Kui liigume õppe personaliseerimise ja õppijat arvestavama õppetöö korralduse suunas, siis on tehnoloogial väga suur võimalus seda tegelikult ellu viia,“ märkis Püüa. Tänu andmetele, mida tehnoloogia abil saab õppetöö kohta koguda, on võimalik hakata õpilasele ja õpetajale andma personaalset teavet selle kohta, mis võiks olla järgmine samm aineoskuse või pädevuse omandamiseks.

Keres rõhutas, et andmete kasutamisel õppeprotsessis otsuste tegemisel tuleb kindlasti mõelda ka sellele, mis juhtub, kui antavad soovitused on valed. „Näiteks andmete põhjal on Jukul probleemid mingisuguses aines ja tõenäoliselt ta ei lõpeta klassi. Mis Jukust saab? Kas ta lööbki käega, kuna arvuti ütles talle, et ta ei saa hakkama?“ selgitas Keres, kelle sõnul tuleb selliste probleemide vältimiseks hoolikalt läbi mõelda, kuidas kuvada andmete põhjal infot nii, et see õpilast innustaks, mitte ei annaks vale signaali.

Vaadates maailmas ringi, on riigid loonud väga häid personaliseeritud õpet toetavaid lahendusi, kuid küsimus on selles, kuidas need süsteemid omavahel tööle panna. Eesti on siinkohal sammukese teistest ees, kuna on kogemus X-tee andmevahetuse platvormiga, mis võimaldab turvaliselt asutuste vahel teavet pärida ja vahetada. Püüa kinnitas, et ka haridusvaldkonnas tahetakse liikuda sellise ökosüsteem suunas, mis oleks võimeline võtma kasutusele parimaid ja koolidele sobivamaid lahendusi.

Kuula EASi videosarja „Innovatsioon riigisektoris“ neljandat osa siit.


Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Jaga
Kommentaarid