?Hakkaks nagu testamenti täitma,? muigab Tiina Mõis. Ta kirjeldab, kuidas viimasel aastal Hansapanga müügist saadud raha pärast välisfondidega suheldes kõlavad esimesed küsimused: olete päranduseasjad korda ajanud, kus riigis kavatsete pensioni veeta, kuidas olete tuleviku maksumaksmist planeerinud. Teemad, mis meie kultuuriruumis kõlavad võõralt, kuid mujal loomulikuna. ?Tegelikult väga õiged küsimused ja olen hakanud ka ise nende asjade üle mõtlema,? ütleb Mõis.

Kellele läheb vara

Sellel aastal saab täis 20 aastat Eesti esimese kooperatiivi asutamisest. Noortel vihastel meestel, kes kunagi äri alustasid, on juustesse siginenud halli ja kõhu peale soliidset polstrit. Lapsed on juba suureks saanud või just-just saamas. Mis saab minu varast tulevikus? Mis saab minu firmadest tulevikus?

?Ei söanda veel öelda, kas lastel on huvi ja instinkti perefirmat jätkata,? ütleb meediaärimees Hans H. Luik. Aga asja peale on mõelnud küll. Hetkel on Luige vara juhtimine konkreetne. Tema tegeleb kõigega, mis liigub ehk siis peamiselt Ekspress Grupiga. Naine vaatab liikumatu vara üle ? majad, maad ning korterid. Vanem tütar Epp on paaril juhtkonna koosolekul juba osalenud. Mitte pärija koolitamise, vaid pigem hariduse ja kogemuse tõttu. ?Et ta oma silmaga näeks, kuidas äri käib,? ütleb Luik.

Lapsed ja tulevik on isiklik teema. Kätelkandmisele ei, toetamine küll. On vaja ikka iseseisvust, ütlevad suure vara omanikud. Ka mured on natuke erinevad. Natuke teistsuguses seisus kui Luik on näiteks Heldur Meerits. Tal pole ühte konkreetset äri, vaid tegeleb pigem sellega, mida võiks nimetada vara haldamiseks. Lihtsamalt öeldes Hansapangast teenitud raha paigutamisega. ?Arvan, et mõningad teadmised vara haldamise kohta kuluvad igale inimesele ära,? räägib Meerits. Võid teha seda ise, aga võid lasta ka professionaalidel tegeleda. ?Viimasel juhul pole ka nii oluline, kas laps on ärimees, muusik või arst,? mõtiskleb ta. Viimane aasta ongi Meeritsal möödunud Hansapanga sundmüügist saadud sadade miljonite edasiinvesteerimise tähe all. ?See võib olla tõeline probleem,? kirjeldab ta. Viimane osa saadud rahast õnnestuski paigutada alles mõned nädalad tagasi. ?Peaaegu aasta läks,? võtab Meerits teema kokku.

?Ise samuti nullist alustamine on omaette väärtus. See õpetab ja annab kogemusi,? kirjeldab Tõnis Paltsu poeg Andrus vaatenurka teisest otsast. Peamiselt interneti- ja tarkvaraäri ajav Andrus Palts ütleb, et ikka oma pea, oma otsused ja oma raha. Vahel on isa poolt finantseerimise abi siiski tulnud. Kuulsa isa poeg olla on nii ja naa. ?Äris on see mulle vahel kasuks tulnud, vahel vastupidi ? pigem takistus,? räägib Andrus Palts. Enim hindab ta neid kordi, kui saab isaga äri üle arutleda ja juttu rääkida.

Rääkimisvõimaluse vähesus on üks asi, mida näiteks jälle Tiina Mõis kahetseb. Üks tütar õppis keemiatehnoloogiainseneriks, teine küll majandust. Mõlemad on aga Ameerikas. ?Vahel küll tahaks kas just nõu, aga vähemalt mõtteid vahetada,? ütleb Mõis. ?Loodan ikka, et nad ühel päeval Eestisse tagasi tulevad.?

Näide mujalt

Hiltonite hotellidünastia

?? Norralasest isa ja sakslasest ema poeg Conrad Hilton ostis esimese hotelli 1919. aastal Texases. See oli äri algus. 1946. aastaks oli kasvatud nii suureks, et hakati kasutama nime Hilton Hotel Corporation. Kui Conrad 1979. aastal suri, pärandas ta oma varanduse katoliku kirikule ja mitmetele heategevusorganisatsioonidele. Lapsed said igaüks 250 000 dollarit (3,2 miljonit krooni), nõod 10 000 dollarit (130 000 krooni).

?? Üks Conradi poegadest ? Barron Hilton otsustas testamendi vaidlustada. Üheksa aastat kestnud kohtulahingud lõppesidki tema võiduga. ?Back in business,? kommenteeris Barron ise. Perekond oli hoobilt ligi poole miljardi dollari võrra rikkam.

?? Hoopis kuulsaks on saanud aga Barroni lapselapsed ? Paris ja Nicky Hilton. Eelkõige on tuntust kogunud õdedest vanim, Paris. Seda oma glamuurse elustiili, seksika välimuse ja vahel ka skandaalidega. Hotelliärisse tal küll asja pole. Luksusliku elu harrastamiseks saab ta raha nimelisest fondist, kuid viimasel ajal teenib peamise sissetuleku juba ise. Plaadid, filmirollid, omanimelised parfüümid. Kõige rohkem raha tuleb ehk isegi telesarjast ?Simple Life?. Selle analoogi ?Lihtne elu? on ka Eestis näidatud.

Seagrami tõus ja langus

?? 1928. aastal ostis Montreali ärimees Samuel Bronfman ühe pisikese Seagrami-nimelise viskitehase. Ameerika keeluseaduse ajal hakkas Kanada mehe äri kiiresti õitsema. Kui 1933. aastal USA-s seadus lõpuks tühistati, siis ujutati ka lõunapoolne naaber üle hea viski ning odava d?inniga. Mõne aastakümnega kasvas Seagram niivõrd kiiresti, et võis ennast ehtida tiitliga ? maailma suurim alkoholitootja. Firma tuntumad kaubamärgid olid Chivas Regal, Crown Royal ja VO viksid, Martelli konjakid, Captain Morgani rumm ja muude kõrval ka Tropicana mahlad.

?? 1994. aastal sai firma etteotsa Edgar Bronfman Jr, firma hiilgusele alguse pannud Samueli pojapoeg. See oli aga ka lõpu algus. Edgar Bronfmani tõmbas meelelahutusäri. Sähvivad fotokaamerad, filmistaarid ja muusika. Ta ostis hulgaliselt kino- ja muusikastuudioid: Universal Pictures, MCA, PolyGram ja Deutsche Grammophon. Samuti mitmed Universali teemapargid.

?? Killustunud ja erinevatesse suundadesse vaatav äri sattus raskustesse. Edgar Bronfman ei tulnud juhtimisega toime. Raha tegev alkoholitootmine teda ei huvitanud, meelelahutusäri aga ei sujunud. 2000. aastal ostis Vivendi Seagarami meelelahutuspoole ning Pernod Ricard alkoholitootmise. Muuseumiks ümber kujundatud vanim viskitehas oli suletud paar aastat varem. Pereäri oli selleks korraks lõppenud.