Kuidas saada rekkajuhiks ehk kas ainult load sõidavad?

Et saada kaugsõiduveoki juhiks, ei piisa heast tahtest ja vastava kategooria juhiloast, vaid tuleb läbida ka ametikoolitus tunnustatud õppeasutuses ning sooritada eksam, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Logistika.

Raplas tegutsev transpordiettevõte AS RMW on juba üle 20 aasta osutanud transporditeenuseid Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Venemaal. Enam kui 70 töötajaga ettevõte pakub teenust 40 auto ja haagisega.

Ettevõtte logistikadirektor Ain Täpsi meenutab, et firma algusaastatel piisas autojuhil tööle asumisel tõepoolest vaid vastava kategooria juhiloa olemasolust, kuid juba selle sajandi algusest enam mitte.

Täpsi selgitab, et teede- ja sideministri 2000. aastal kinnitatud määruse kohaselt on tasu eest töötava autojuhi tööle saamise eeldus autojuhi 70-tunnise ametikoolituse läbimine ja eksami sooritamine. Pärast seda väljastab maanteeameti liiklusregistri büroo ametikoolituse tunnistuse, mille kehtivusaeg on viis aastat.

Täpsi kinnitab, et RMW-sse võtavad nad tööle ainult neid autojuhte, kes on ametikoolituse juba läbinud. Töölesoovijaid on ametikoolituse puudumise tõttu ka tagasi saadetud.

Koolitajate kodulehel olevad hinnakirjad annavad teada, et 70-tunnine veoautojuhi ametikoolitus maksab 250 eurot või rohkemgi. Ka RMW logistikadirektor on kogenud, et autojuhtidele on koolituse puhul kõige suurem probleem selle maksumus. „Õnneks on siinkohal appi tulnud riik, tasudes koolituse kulud ümberõppe või töötuse korral,” ütleb Täpsi.

Täiendkoolitus viie aasta järel

Iga viie aasta möödudes peavad autojuhid läbima 35-tunnise täiendkoolituse.

„Tähtaja saabumisel saadame autojuhid vastavat litsentsi omava koolitaja juurde õppele. Kulud tasume meie,” selgitab Täpsi. Koolitusteenuse ostab RMW sisse peamiselt kahelt koolitusettevõttelt. Põhipartner on neil Tartu ettevõte Sõiduõppe OÜ, mis eelmisel aastal tunnistati Eesti parimaks autokooliks. Veoautojuhi täiendkoolitus maksab Sõiduõppe OÜ hinnakirja järgi 130 eurot. Aeg-ajalt kasutab RMW ka oma maakonna õppeasutuse, Kehtna Kutsehariduskeskuse, endise nimega Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool, teenuseid.

Lähtudes RMW vedude spetsiifikast, peavad autojuhid läbima ka ohtlike veoseid vedavate autojuhtide koolituse ja tegema maanteeameti liiklusregistris sellekohase eksami. Seda nimetatakse ADR-iks (tuleneb prantsuskeelsest väljendist Accord européen relatif au transport international des marchandises Dangereuses par Route – toim).

Eksami sooritamisel väljastatakse ADR-i tunnistus, mille kehtivusaeg on viis aastat. Soovides RMW-sse tööle asuda, ei ole selle tunnistuse olemasolu kohustuslik. „Saadame autojuhid koolitusele ja koolitusega kaasnevad kulud tasume,” ütleb Täpsi.

Paranes teadlikkus seadustest

Ettevõtte juhid on kogenud, et autojuhid peavad koolitusi vajalikuks.

„Autotransport, nagu ka kõik teised eluvaldkonnad, on pidevas muutumises ja läbi koolituste antakse autojuhtidele teadmised muudatustest. Samas on alati kasulik korrata eelnevalt õpitut, millest olulisemad teemad on autojuhi töö- ja puhkeaeg, koorma paigutus ja kinnitus ning veel palju muud igapäevaseks tööks vajalikku,” räägib Täpsi.

Töö- ja puhkeaja nõuete lahtiseletamist ning koormaga seotud toimingud peavad transpordiettevõtte juhid ka eriti oluliseks. Samuti täheldasid nad, et ametikoolituse nõudega paranes autojuhtide teadlikkus seadustest.

2000. aasta määrus „Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine” kirjutab ette küll üldharidusnõude autokooli pedagoogilisele personalile, aga mitte autojuhile. Keeleoskust nõuab see määrus üksnes taksojuhilt, aga mitte veokijuhilt.

Siiski eeldab RMW autojuhilt vähemalt põhiharidust. Samuti peavad veokijuhid saama aru eesti, vene ja inglise keelest, et täita oma tööülesandeid ja saada hakkama vedudel ettetulevates olukordades.

Koolitusel praktilised teemad

Autojuhi ametikoolituse saab läbida mõnes ligikaudu 40 tunnustatud õppeasutusest, mille nimekiri on toodud maanteeameti kodulehel. Et pääseda veokijuhi ametikoolitusele, tuleb kõigepealt omada C- või CE-kategooria juhiluba. Esimene neist lubab juhtida veoautot ja teine haagisega veoautot ehk autorongi. Nende alamkategooriad on C1 ja C1E, millel on massipiirang.

Alla kaheaastase staažiga veoautojuhtidel tuleb läbida 70-tunnine ametikoolitus ning pikema staažiga juhtidel 35-tunnine täiendkoolitus.

Autojuhi ametikoolitusel käsitletakse mitmeid praktilisi teemasid. Näiteks tehakse selgeks töö- ja puhkeaja nõuded, sealjuures läbitakse sõidumeerikute praktika. Tutvust tehakse ka tööõigusega. Autojuhid õpivad koormate kinnitust Euroopa Liidu kaubaveol, sealhulgas näiteks seda, kuidas lihtsalt ja kiiresti koorem kinni saada nii, et see ka äkkpidurdusel liikuma ei hakka. Muidugi käsitletakse ka liiklusohutust, nõudeid sõiduki tehnoseisundile ning ökonoomset sõiduviisi.

Milliseid koolitusi nõuab riik kutseliselt veoautojuhilt?
Vastab maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Andrus Raamat:

Tasu eest töötaval autojuhil, kes töötab veose veol C- või C1-kategooria auto või CE- või C1E-kategooria autorongiga, peab läbitud olema autojuhi ametikoolitus. Kui see on kutselisel autojuhil tehtud, saab ta maanteeametilt taotleda veoautojuhi kutsetunnistust.

Veoautojuhid peavad läbima täienduskoolituse iga viie aasta tagant ning taotlema sellekohase uue veoautojuhi kutsetunnistuse. Erandiks on siinkohal esimese veoautojuhi kutsetunnistuse väljastamine, kus tunnistuse kehtivusaeg on tulenevalt juhilubade vahetusperioodist vahemikus neli kuni seitse aastat. Tunnistuse taotlemisel peab isikul olema kehtiv kutselise mootorsõidukijuhi tervisetõend liiklusregistris.

Lisaks peab kutselistel juhtidel, kes tegelevad ohtlike veoste veoga, olema läbitud ohtlike veoste veo koolitus ja sooritatud maanteeametis vastavad eksamid. Pärast seda väljastab maanteeamet isikule juhi ADR-i koolitustunnistuse. Selle koolitustunnistuse omanik peab viie aasta jooksul samuti läbima täienduskoolituse ning sooritama vastava eksami, et saada uut juhi ADR-i koolitustunnistust.