Vee kokkuhoid köögis Ühe müüdi kohaselt on nõude käsitsi pesemine vee- ja energiasäästlikum kui nõudepesumasin, kuid tõele vastab tegelikult hoopis vastupidine väide. Säästlike nõudepesumasinatega on võimalik kokku hoida kuni 90% vett ja kuni 60% vee soojendamiseks kuluvat energiat. Kvaliteetsete nõudepesumasinate eluiga ületab tänapäeval juba 10 aastat. Sellise masinate tasuvusaeg on aga tunduvalt lühem - veidi alla 6 aasta. Maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks tuleks vältida poolikute masinatäite pesemist, eelista võimalusel säästlikke (economy) režiime ja loobuda nõude loputamisest voolava vee all enne nende masinasse panemist. Võimalusel tasub kasutada programmikella ja ajastada nõudepesu öisele ajale, mil elekter on odavam.

Voolava vee all nõusid pestes kulutab keskmine 4-liikmeline perekond ligi 4 eurot nädalas. Vee survet kompenseeriva kraaniotsikuga saab seda kulu vähendada 1,5 korda. Kui aga pesta ja loputada nõusid veega täidetud kraanikausis, võib vee- ja energiakulu veelgi väheneda. Samuti pole mõistlik sulatada külmunud toiduaineid voolava sooja vee all. Kui eelistate juua väga külma kraanivett, tasuks kraanivee kannu hoida külmkapis. Kõik tilkuvad kraanid või segistid, mille ühenduskohtadest lekib ka vähesel määral vett, tuleb parandada kiiresti, sest nii võib päevas raisku lasta isegi kuni 25 liitrit vett.

Vett annab säästa ka toiduvalmistamisel. Näiteks juurviljade või makaronide keetmisel pole vaja täita potti veega ääreni. Sama kehtib kiirkeedukannude puhul - tassitäie vee keetmiseks ei tasu täita veega kogu kannu, vaid vajaminev veekogus. Aega ja energiat säästab ka see, kui ajada vesi enne keema kiirkeedukannus ja kasutada seda siis näiteks supi valmistamisel.

Varsti ilmuvas II osas on juttu vee säästmise võimalustest vennitoas ja wc-s.