Kuidas sünnib elu pikim investeering?
Enamasti määrab pensionifondi tootlusest suurema osa just varade strateegiline paigutus. Seda hoolimata sellest, et näiteks kohustusliku, Swedbanki kõige konservatiivsema pensionifondi K1 puhul on investeerimishorisont vaid mõni aasta, samas kui suurema aktsiasisaldusega fondide puhul on see pea pool sajandit.
Kui „vanadel headel“ ehk finantsturgude stabiilsematel aegadel fikseerisid paljud Lääne-Euroopa pensionifondid strateegia aastakümneteks, siis meie oleme pigem suuna võtnud dünaamilise varade paigutuse poole. Nii vaatame strateegiat koostades ette pikemalt ehk ligi 10 aastat, kuid kohandame varade paigutust igal aastal uuesti, vastavalt muutunud olukorrale.
Majanduskasvu ootused ja rahvastiku trendid
Pensionifondide aktsiastrateegia koostamisel on väga oluline väärtpaberite globaalne hajutatus – valime välja piirkonnad, mille aktsiaturud on ühtaegu olulised, kuid ka üksteisest eristuvad. Riikide majanduskasvu kaugemad väljavaated on piisava täpsusega prognoositavad üldjuhul vaid 5 aastat ettepoole, mistõttu tuleb strateegiat regulaarselt korrigeerida. Aktsiaturgude käitumine on palju enam mõjutatud ootustest tuleviku majanduskasvu näitajatele ja nende ootuste muutustest kui käesoleva hetke majanduskasvust.
Oleme võtnud täiendavalt abiks hinnangud riikide demograafiliste arengute kohta, mis on piisavalt täpsed ka juba ligi 10-aastases tulevikuvaates. Demograafia – tänased sündimusnäitajad ja haridustaseme muutus – mõjutavad ootusi riigi aktsiaturgude suunale just pikemas horisondis. Näiteks on nooremapoolse elanikkonnaga Türgi siin märgatavas eelisseisus vanemapoolse koosseisuga Jaapani ees.
Tuttavad turud suhtelises eelisseisus
Investeeringute hajutamine ei ole vaid mõiste iseeneses. Näiteks on Swedbanki pensionifondide aktsiaportfellis investeeringuid enam kui 40-sse riiki. Regiooniti on esindatud nii USA, Lääne-Euroopa, Kesk- ja Ida-Euroopa, Jaapan, Venemaa, Ladina-Ameerika, arenev Aasia kui Baltikum. Tõsi, globaalse majandusruumi mõõtmeid silmas pidades oleks Baltikumi osakaaluks vaid kaduvväike komakoht. Küll on aga Baltikumi osatähtsuse puhul saanud otsustavaks meie lähedus regioonile ning hea oskusteave. Siiski tuleb koduregiooni aktsiatesse investeerides arvestada tehingute suurusest tingitud tõenäolise ebalikviidsusega. Seetõttu näeme endid siin pigem pikaajalise ostan-ja-hoian tüüpi investori ning kohalikule aktsiaturule likviidsuse pakkuja rollis.
Ka päevakajalised sündmused ja turuliikumised ei ole ülipika investeerimishorisondiga fondide juhtimisel sugugi kõrvaline teema. Ühelt poolt koosnebki elu ju üksiksündmustest ja iga uudis lühiperioodil lisab ka strateegilisse tervikpilti mingi tüki, mis tulemust läbi taktikaliste investeerimisotsuste omakorda muuta võib. Seega on kõik fondid ja investeerimisportfellid nagu mitmekihiline tort – põhjaks strateegia ja peal kreemiks taktika.
