Sageli tekkivad probleemid siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel on jäetud tegemata ning üürisuhe korrektselt vormistamata. See võtab küll aega ning võib tekitada ka lisakulusid, kui kasutatakse juristi või professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid on alati odavam kui probleemide tagantjärele lahendamine, kirjutab D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet kinnisvaraportaalis adaur.ee.

Enneta muresid paberitööga

Kui üürihuviline on leitud, tuleks enne lepingu vormistamist kontrollida tema tausta avalikust maksehäireregistrist. Kroonilisele võlgnikule oma korteri väljaüürimine on selge õnnetuse väljakutsumine isegi siis, kui lubatakse maksta head üürihinda. Samuti tuleks kontrollida üürniku andmeid ID-kaardi või passi alusel ning panna isikukood, dokumendi number ja muu info üürilepingusse kirja.

Kindlasti tuleb alati sõlmida kirjalik üürileping, kuhu panna täpselt kirja poolte kohustused, üürimakse suurus ja maksetähtaeg, kommunaalmaksetega seonduv ning sanktsioonid. Leping on soovitav sõlmida tähtajalisena ilma automaatse pikenemiseta ning ühe sanktsioonina sätestada lisaks viivisele ka lepingu automaatne lõppemine üürimaksega viivitamise korral. Vaidluste vältimiseks tuleb võtmete üleandmisel sõlmida üleandmis-vastuvõtmisakt, mis peaks sisaldama korteri seisukorra kirjeldust koos fotodega, sisustuse loetelu (mööbel, kodutehnika jne) ning mõõdikute näite.

Rahalised hoovad probleemide vältimiseks

Kindlasti tuleks üürimakseid küsida igakuiselt ja ettemaksuna, vastasel juhul võib viimase kuu üür kergesti saamata jääda. Vältimaks vaidlusi korterile tekitatud kahjustuste ja kadunud sisustuse osas, tasuks üürnikult küsida tagatisraha näiteks ühe kuu üürisumma ulatuses. Probleemide korral saab selle arvelt siis kahjustuste kõrvaldamist rahastada või uut sisustust soetada. Kui aga muresid pole, makstakse see üürnikule tagasi.

Kommunaalmaksete osas on mõistlik hoida jäme ots enda käes. Laske kõikvõimalikud arved saata enda e-postile ning tasuge need ise, lisades kommunaalmaksed üürisummale. Kui kommunaalmaksete tasumine on jäetud üürniku hooleks, pole harvad juhtumid, kus üürnik seda ei tee ning hiljem tuleb võlg koos viivistega tasuda omanikul. Üürnikult tagantjärele selle võla kättesaamine on võimalik, kuid tülikas ja ajamahukas.

Seadus on üürniku poolel

Kui aga üürnik on tõeliselt pahatahtlik, keeldub vaatamata võlale lahkumast ning isegi vahetab korterilukud, tõotab temast vabanemine kujuneda tõeliseks odüsseiaks, sest Eesti seadus on vägagi üürniku poolel. Kindlasti ei soovita omakohtu teel asju lahendada: on ette tulnud, et kus liiga jõuline tegutsemine on päädinud üürileandja enda kriminaalkorras süüdimõistmisega ebaseadusliku väljatõstmise tunnustel.