Saades kutse tulla töövestlusele, tekib peas hulgaliselt küsimusi. Kuidas ma suhtlema pean ja mida ütlema, et osutuda sobivaks kandidaadiks? Mida ma pean selga panema, et jätta soovitud muljet?
Tööintervjuule minejale võib rahustuseks öelda, et kümnel protsendil juhtudest tekib sümpaatia kohtumise esimesest hetkest ning seda on raske loogiliselt põhjendada.
80 protsendi inimestega kohtudes oleme esialgu neutraalsel positsioonil ning sõltuvalt vastastikusest sobivusest või kasulikkusest hakkab kujunema koostöösuhe.
Ülejäänud inimestega, kellega esmakordselt kohtume, ei saa me mitte kuidagi kontakti ning tunneme nende vastu antipaatiat. Ponnistamine suurt tulemust ei anna. Nii et midagi on enda teha, kuid on ka midagi, mis ei allu meie suhtlemisosavusele.
Mida paremini on enne töövestlust läbi mõeldud enda ootused, soovid ja sobivus kohale, seda ladusamalt vestlus läheb. Tasub läbi mõelda ka asjalikud küsimused tööandjale, et hiljem ei selguks negatiivseid üllatusi.
Kui on hirm, et töövestlusel tekib pabin ning mõtted ununevad, siis võib enda jaoks olulised punktid eelnevalt kirja panna. Heade mõtete saamiseks tasub sirvida ka töövestlusest rääkivaid raamatuid.
Hea on ka enda piirid paika panna, et aru saada, kas töökoht vastab võimetele. Tihtilugu on inimestel kalduvus ennast kas ala- või ülehinnata – olge enese suhtes objektiivsed.
Üks oluline soovitus on: olge võimalikult ehedad, nii saab potentsiaalne töölevõtja kiiremini aru, kas te sobite sellesse kollektiivi ja ametikohale või mitte. Sellega hoiate te kokku oma aega ja säästate närve.
On ju suur rõõm leida enda jaoks sobiv ja rahuldust pakkuv töökoht.
