Kuiv suvi võib talvel tõsta piima hinda

Tänavune põuane suvi takistas põllumajandusfirmadel ja taludel oluliselt silo varumist, mistõttu võib talvel lüpsikarju ohustava tõsise söödapuuduse tõttu tõusta piima hind.

Seoses söödanappusega on oodata ka piimatoodangu langust. Põllumajandusjuhid ootavad seoses sellega piimahinna tõusu. “Loodetavasti hakkab piima hind talvel tõusma. Eriti tuntavat piimatoodangu langust on oodata tuleva aasta märtsis ja aprillis enne uue karjatamisperioodi algust,” ütles Vooremaale osaühingu Härjanurme Mõis juhataja Mart Tooming.

Karjamaade kuivusest tingituna lõpetati mitmetes põllumajandusettevõtetes karjatamisperiood sel aastal varem kui tavaliselt ning veisekari jäeti kuni järgmise kevadeni lauta.

“Nii kuiva suve kui tänavune ei mäleta ma neljakümne aasta vältel, mil olen zootehnikuna töötanud,” lausus AS Perevara peazootehnik Vello Leivategija. “Meie põllumajandusettevõttes on 1100pealine lüpsikari ja 1300pealine noorkari, kes kokku vajaksid 15.000 tonni rullisilo. Tänavu jõudsime seda teha vaid üle 10.000 tonni. Silonappust üritame kompenseerida jõusöödaga.” l

Aktsiaseltsis Perevara lõppes tänavu ka karjatamisperiood varem. Mammu farmi ja Ellakvere farmi veised aeti lauta juba ülemöödunud nädalal. “Nende lautade karjatamisperiood lõppes kõige enne põhjusel, et farme ümbritsevad karjamaad olid eriti kuivad. Kui tavaliselt on talvine laudaperiood kestnud 210 päeva, siis algava laudaperioodi pikkuseks kujuneb arvatavasti 230 kuni 240 päeva,” prognoosis Vello Leivategija.

Osaühingus Härjanurme Mõis on 700pealine veisekari, neist lüpsilehmi 330. “Alates augustist on meie veisekari siloratsioonil. Seni oleme teinud 8000 rulli silo, kuid vaja oleks 12.000 rulli,” lausus osaühingu juhataja Mart Tooming.

Aktsiaseltsis Adavere Agro valmistati tänavu üle 12.000 tonni augusilo. “Talvise toiduratsiooniga loodame toime tulla, sest esimest niidet oli võimalik teha üsnagi soodsate ilmadega. Juunis said põllud ju ka veidi vihma. Teine niide tuli aga teha juba põuasemates oludes. Kolmanda, sügisese niite tegemiseks puuduvad võimalused, sest rohumaad on meie kandis praktiliselt kõrbenud,” lausus AS Adavere Agro peazootehnik Elve Žukovitš.

Osaühingu Härjanurme Mõis juhataja Mart Tooming loodab siiski, et vihmasajud sagenevad ning avanevad võimalused kolmanda niite tegemiseks, kui ilmad vähegi lubavad.