Kuldar Leis pani Põlvas valmistoidu tehase käima
Tõepoolest on jutul tõepõhi all. Tööta jäi Leis 2003. aasta lõpul, mil A. Le Coq Ösel Foodsi ostis. Mõnda aega vaatas mees toiduainetööstuses uue tegevus-ala järele ringi, kampa lõid ka kaks Öseli endist juhti ja kaas-
omanikku: Katre Kõvask ja Silver Kaur.
Nüüd valmivad endistes Põlva Piima lao- ja spordihoone ruumides juba ligi kaks kuud erkoran?e Maakera kaubamärke kandvad purgisupid, detsembri algul aga väljusid tehasest esimesed uudsed plastikpakendis praed ja pastaroad.
Katmata turule
Värvika ja lõbusa nime mõtles välja luuletaja Karl-Martin Sinijärv. Toodete nimed ütlevad toidu kohta mõndagi: näiteks võib poest otsida Habaja hakklihakastet, Ümera ühepajatoitu, Pattaya kanapada, Prangli praekapsaid või Munamäe metsaseenesuppi. Mõned toodete naljakatest nimedest, nagu näiteks Mammaste maksakastme, leiutasid omanikud ise.
Leisi sõnul otsustati just selle tegevusvaldkonna kasuks kahel põhjusel. Esiteks puudusid Eesti turul peaaegu üldse valmisroogadest praed, paja- ja pastaroad, tegutsemisruumi jätkus ka valmissuppide turul. Teiseks väärtustavad inimesed aega järjest rohkem. Seetõttu hakkab säilitusaineteta ning puhtal Eesti toidul, mida saab valmistada mõne minutiga, tulevikus suure tõenäosusega järjest rohkem lööki olema. Näiteks supiturg kasvab aastas keskmiselt kümme protsenti.
Säilitusaineteta on toit lihtsal põhjusel: tehases kuumutatakse see korralikult läbi ning suletakse õhukindlalt.
Just Põlvasse tehase loomise otsus sündis ühest küljest sellest, et Leis ise on siit kandist pärit ega tahtnud Tallinna tööle minna. Teiseks lähtuti logistikast: toorainet on kallim kokku vedada kui valmistooteid laiali saata.
Kogu tehase püstipanek käis uskumatu kiirusega. Kuna värsket toorainet on kõige parem kokku osta sügisel, oli valida, kas luua tehas selleks või järgmiseks aastalõpuks. ?Teist korda niisuguse tempoga tehaseehitust ette ei võtaks,? tunnistab Leis.
Suvised tööpäevad kulusid tehase loomisele, nädalavahetustel aga töötati koos presidendi kantselei peakoka Indrek Kivisaluga Põlva Piima köögis välja retsepte. ?Kuigi närvide rahustuseks sai igal õhtul paar õlut joodud, hakkavad suvega kaotatud kilod alles nüüd tagasi tulema,? muigab Leis.
Kevadel kasumisse
Kokku kulus firma loomisse 37 miljonit krooni, sellest 22 miljonit võtsid seadmed. Kuna teist niisugust tehast Euroopas ei eksisteeri, telliti seadmed 11 riigist. Mistõttu viimase hetkeni valutati pead, kuidas kõik seadmed omavahel kokku klapivad. Väikeseid apsakaid ületades saadi masinavärk siiski õnnelikult käima.
Täna toodab tehas 15 erinevat klaaspurgis suppi ning 12 plastikust pakendis valmisrooga, tulevikus loodetakse sortiment kasvatada 40 eri tooteni. Selle aasta käibeks prognoosib Nordic Foods 60 miljonit krooni. Kuukasumisse loodab Leis jõuda tänavu hiliskevadel ning alanud aasta lõpetada kasumiga. ?Väikese firma eelis on paindlikkus,? tõdeb Leis. ?Nii kui mõni mõte tuleb, saame selle kohe töösse rakendada.?
Viimaste aastate jooksul on Leis üsna mitu korda töökohta vahetanud: enne Ösel Foodsi juhtimist töötanud mitmel pool üle Eesti, näiteks Ühinenud Meiereides ja Hoiupangas. Kas nüüd kavatseb mees Põlvasse paigale jääda? ?Esialgu küll,? kinnitab Leis. Põlva olevat rahulik koht elamiseks ning laste kasvatamiseks.
Turg kasvab
Tulevikust loodab ta järjest rohkem süvenevat Eesti ärimeeste omavahelist koostööd. ?Nüüd juba nagu midagi on, aga mõni aasta tagasi ei tundnud vend venda,? avaldab Leis arvamust. Ta ei karda, et võtab ära näiteks Salvesti või Põltsamaa Felixi turuosa. ?Siin võib paralleeli tuua joogiäriga,? räägib Leis. ?Kui mitu tootjat hakkasid vett tootma, kasvas turg kordades ja enamik tootjaid oli rahul.?
Euroopa rahad aitasid:
Nordic Foods võttis tööle üle 45-aastased naised
?? Kogu Nordic Foodsi tehas on nii värskelt valminud, et pole isegi veel jõutud kohale juhatavaid viitasid üles panna. Sestap leiame tehasehoone peaukse üles lõhna järgi: parajasti käib boršisupi ning praekapsa valmistamine.
?? Kokku töötab firmas 45 inimest, nendest 30 osalevad tootmises. Neist omakorda 18-nele üle 45-aastasele naisele maksab Põlvamaa tööhõiveamet pool aastat miinimumpalka 2480 krooni ja sealt edasi pool aastat poole miinimumpalgast. Teise poole kokku 5000?6000-kroonisest keskmisest palgast maksab tehas.
?? Kuldar Leisi sõnul vedas firmal tõsiselt, et Euroopa Liidul parajasti üle 45-aastaste inimeste tööturule integreerimiseks selline projekt käsil oli. Kokku otsinud tööd läbi tööhõiveameti 200 inimese ringis, nendest 40 sobinud sellesse sihtgruppi.
?? Parajasti järgmise päeva Hamburgi hernesupi jaoks herneid sõrmitsevad Maimu, Laine, Tiiu ja Taimi räägivad, et otsisid tööd pool aastat kuni aasta. Varem töötati puidufirmas, maakohtus, postkontoris, aga tänase tööga on lihtne hakkama saada. ?Aastatepikkune köögipraktika ju seljataga,? naeravad naised.
