Riigi ilmateenistuse andmeil oli käesoleva aasta veebruari keskmine õhutemperatuur - 6,9 kraadi, mis on normist 2,4 kraadi madalam. Eriliselt külmaks kujunes kuu viimane kolmandik, mil keskmine õhutemperatuur oli -13,2 kraadi.

Seevastu elektri tootmine veebruaris kahanes – sisemaine tootmine oli kokku 940 gigavatt-tundi ehk viis protsenti vähem kui möödunud aasta samal kuul. Taastuvenergiast elektrienergia tootmine vähenes sealjuures 17 protsendi võrra 105 gigavatt-tunnini ja mittetaastuvatest allikatest neli protsenti 835 gigavatt-tunnini. Tootmine tuuleenergiast langes võrreldes möödunud aasta veebruariga 35 protsenti, kuid tootmine hüdroenergiast kasvas veerandi võrra.

Sisemaisest tarbimisest moodustas taastuvenergia veebruaris 11,5 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas tootmine tarbimist 112 gigavatt-tunni võrra.

Elektri kaubanduslik import kasvas mullusega võrreldes 22 protsenti 228 gigavatt-tunnini. Elektri kaubanduslik eksport vähenes samal ajal viiendiku võrra, moodustades kokku 337 gigavatt-tundi. Elektri impordist 73 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja 27 protsenti Lätist. Elektri ekspordist 72 protsenti läks Lätti ning 28 protsenti Soome. Kuu lõpu seisuga moodustas Eesti elektrikaubandusbilansi netoeksport kokku 109 gigavatt-tundi.

Lätis toodeti veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes viiendiku võrra rohkem elektrit ja toodangu mahuks oli kuu kokkuvõttes 716 gigavatt-tundi. Leedus toodetud elektrikogus oli möödunud aastaga võrreldes 22 protsenti suurem ehk 251 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kasvas Lätis neli protsenti 645 gigavatt-tunnini ja Leedus 21 protsenti ühe teravatt-tunnini.

Balti riikide kokkuvõttes kasvas veebruarikuus aastases võrdluses elektritootmine kuus protsenti ja tarbimine 12 protsenti. Elektribilansi defitsiidiks kujunes kuu kokkuvõttes 596 gigavatt-tundi.

Põhjamaade riikide Soome, Rootsi, Norra ja Taani arvestuses kasvas elektritootmine veebruaris kaheksa protsenti ja tarbimine kuus protsenti. Tootmine ületas tarbimist 1,26 teravatt-tunni ulatuses.