Külmunud torude pidev sulatamine on tühi töö

Viimasel ajal on meedias palju juttu sellest, et külmad ilmad on kasvatanud jäätunud torude lahtisulatajate tööjärjekordi isegi mitmepäevasteks. Käreda pakasega on külmunud veetorude ja -mõõdikute lahtisulatamine aga suhteliselt tühi töö – torud külmuvad uuesti järgmisel ööl ning külmaga katki läinud veemõõdiku vahetamine võib jätkuda päevast-päeva.

„Loomulikult ei saa soovitada elanikele, et nad külmunud torude vastu midagi ette ei võtaks,“ ütleb Pindi Kinnisvarahalduse atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto. „Peale torude ülessulatamist on võimalik kasutusele võtta ka ajutised lahendused, keldris nähtaval kohal olevate torude isoleerimiseks – kasvõi näiteks vatitekkidega. Küll aga tuleb arvestada, et suure tõenäosusega külmuvad torud juba järgmisel ööl, sest üks tekk ei taga piisavat sooja vanemate kortermajade keldrites, kus on sisetemperatuur ligilähedane õuekülmaga.“

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kinni jäätunud veemõõdik on kasutuskõlbmatu ning igakordse külmumise järel tuleb majamõõdikud välja vahetada, see kulu on aga majaelanike kanda ning iganädalaselt võib see rahakotile väga kurnavaks muutuda.

Mida siis teha? Kuidagi tuleb olukord ära kannatada ning muidugi tuleb teha pingutusi eluks elementaarse vee olemasolu nimel. Pikemas perspektiivis tuleb siiski arvestada, et ainult torude sulatamine pole lahendus ja sellele tuleb hakata mõtlema juba täna – külmad talved jäävad Eesti elu lahutamatuks osaks ka edaspidi.

„Tavaliselt ei jäätu torude maaalune osa. Eelkõige külmuvad keldrites paiknevad lahtised torud, keldri soojapidavuse tagamiseks tuleb aga vahetada ära keldriruumide aknad, soojustada ruum, isoleerida keldritorustik. Paraku kannab selle tihti lausa kümnetesse tuhandetesse kroonidesse küündiva kulu majaelanik, seega on igal juhul juba hetkel mõistlik ühistutel laiaulatuslikemate tööde jaoks raha säästma hakata,“ ütleb Anto.

Üldjuhul külmuvad keskküttega kortermajades torud harva, kuna seal on keldrid soojad. Suuremas hädas on ahiküttega majade elanikud ja ka uute, buumiaegsete eluasemete omanikud. Viimasel juhul tekib probleem siis kui sise- ja välisseina vahele peidetud torud on kokkuhoiu pärast jäetud korralikult isoleerimata.