Vesi külmub torudes siis, kui temperatuur on alla null kraadi ja vesi seisab. Kui torud on kinni külmunud, saab korteri- või majaomanik kõigepealt omal käel sulatamist proovida. Ehk polegi vaja asjatundjaid kohale kutsuda! Kõigepealt tuleks selgitada, kus külmumiskoht asub. Kui pehmed plastvoolikud väänates ragisevad, olete õige koha leidnud. Keera lahti vundamendipoolseim veetarbija ja hakka torusid juuksefööniga tarbija poolt soojendama. Meetri sulatamine nõuab ligi kümme minutit soojendamist, seega varu kannatust. Kui vesi hakkab liikuma, tuleks jätta üks kraan veidi nirisema. Jooksva vee temperatuur on kaks kuni kolm kraadi, seega külmumisohtu enam pole. Ehituse R ja U OÜ juhatuse liikme Roland Pikknurme sõnul põhjustavad torude külmumist tarindi konstruktsiooni külmumissild, puudulik soojusisolatsioon keldris või välistarindis ja trassi vale läbiviigu kõrgus vundamendis. Pikknurm soovitab torud isoleerida ning keldrite uksed ja aknad sulged.

30-kraadise pakase juures on sadadel tarbijatel korraga probleem, et kogu trass külmub veevõtupunktini. Seega tuleb torutööde järjekorras teinekord oodata nädalaid. 

Järva Soojuse juhatuse liige Urmas Tohu soovitab külmumisohus torudele lisada küttekaabli. Tohu rõhutab, et kui probleem on käes, tuleks veenduda, et veetoru pole kusagilt lõhki külmunud. Muidu võib hiljem katkisest kohast vett purskama hakata. “Kindlasti tuleks vältida lahtise tulega torude sulatamist. Kes tahaks, et veetoru pärast veel ka tulekahju tekib,” hoiatab Tohu.

Külmumise välistab torustikule piisava sügavuse valimine. Üldjuhul on uuselamupiirkondades sellega arvestatud.

Hoia oma torud soojas

•• Metalltorude sulatamiseks kasutavad spetsialistid leegiga töövahendit (eriti hoolikalt tuleb seejuures silmas pidada polü-meersete materjalide ja puitkonstruktsiooni süttimise ohtu); madalpingega generaatorit; kuni 700-kraadist ehitusfööni; aurugeneraatorit.

•• Plasttorude sulatamiseks kasutatakse fööni; elektrisoojenduskaablit; aurugeneraatorit.

•• Tehniliselt välistab külmumise õige veesisendi ja torustiku läbiviigu sügavuse valimine; torude soojustamine trassis (maapinnas tuleks kasutada kuni kümnesentimeetrise läbimõõduga polümeerset torukoorikut või hüdroisoleeritud mineraalisolatsiooni); külmumispiirist kõrgemal asuva toru puhul elektrilise soojenduskaabli kasutamine (võimalik nii torusisene kui ka -väline kaabel); vundamendi õige soojustamine; keldri akna- ja ukseaukude sulgemine (peamine torude külmumise põhjus korter-elamutes).