Riigikogu Mõõdukate saadikurühm tegi eile ettepaneku lasta Eesti Rahva Muuseumi, Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi ehitusraha saamiseks välja riigi võlakirju.
Mõõdukate saadikurühma aseesimees Mihkel Pärnoja ütles seaduseelnõu parlamendile üle andes, et kahe aasta jooksul on muusikaakadeemia saanud kasutada vaid 13 miljonit eelarveraha. "On selge, et riik ei suuda eelarvest rahastada isegi ühe kultuuriehitise rajamist."
Aastataguste arvestuste kohaselt läheks Muusikaakadeemia uue hoone ehitamine maksma 126 miljonit krooni, Kunstimuuseum 300 miljonit ja Eesti Rahva Muuseum 187 miljonit, mis on kokku umbes 613 miljonit krooni. Eelnõu esialgse kava kohaselt peaks riik emiteerima võlakirju 700 miljoni krooni väärtuses, nii et raha jätkuks ka ehitushindade tõustes.
Eelnõu kohaselt peaks riik laskma võlakirju välja mitmes jaos 1996. aasta 1. aprillist kuni 1999. aasta 31. detsembrini. Pärnoja sõnul valmiks sel juhul viimane kolmest ehitisest 2000. aastal. Praeguste kavade kohaselt peab Muusikaakadeemia uus hoone valmima 1997. aasta lõpus, Kunstimuuseum 1999. aasta lõpus.
Riik peaks hakkama võlakirju tagasi ostma pärast nende kehtivusaja lõppemist, kuid mitte enne 2003. aastat. Lõpliku tähtaja peab kinnitama valitsus. Pärnoja väitel tuleb tagasiostmise tähtaja määramisel arvestada riigi võlakoormat, kus välislaenude tagasimaksmise raskuspunkt langeb 2000. aastale.
Mõõdukate saadikurühma aseesimehe hinnangul võib riik võtta kas krooni- või valuutalaenu. Esimesel juhul müüb riik võlakirju sise-, teisel juhul välisturule. Emiteerimise liigi ja teiste üksikasjade üle peab otsustama valitsuse määratud riigiasutus.
Võlakirju võib müüa avalikult, nende ostjate arvu võib aga ka piirata. "Kui võlakirjade maht on suur, peavad rahandusasjatundjad tulusamaks investorite ringi piirata," märkis Pärnoja. "See võimaldab välja kaubelda soodsamaid tingimusi nii intressi kui tagasimaksmise aja osas."
Võlakirjade müümise korral siseturul hindas Pärnoja intressiks 10-11 protsenti, välisturul müümisel 7-8 protsenti. Tema sõnul võiksid võlakirju Eestis osta näiteks hüvitusfond, pangad või kavandatavad pensionifondid.
Kultuuriminister Jaak Allik on pidanud võlakirjade käibelelaskmist otstarbekaks siis, kui raha saaks korraga kätte. Sel juhul ehitatakse maja kolme-nelja aastaga valmis ning võlgu makstakse 10-15 aastat.
Pärnoja hinnangul ei tohiks riigil intressi tasumise ega võlakirjade tagasiostmisega probleeme tekkida. "Kui võlakirju on lastud välja 700 miljoni krooni eest, siis moodustaks nende pealt makstav intress järgmise aasta kümnemiljardilisest riigieelarvest 0,7 protsenti. Nii suure summa eest võlakirju on aga eeldatavalt käigus vaid aastatel 2000-2003," selgitas Pärnoja. Ta lisas, et kui järgmise ja ülejärgmise aasta eelarve maht on veel suhteliselt väike, siis edaspidi peaks see tunduvalt kasvama.
Mõõdukate saadikurühma aseesimehe väitel tuleks 20 protsenti 700 miljonist kroonist riigile tagasi käibe-, aktsiisi-, tulu- ja teiste maksude näol.
Riik hakkaks võlakirjade müügist saadud raha kultuuriobjektide ehitamiseks eraldama vastavalt nende rahastamise ajakavale. Pärnoja sõnul kulub kõige rohkem raha ehitamise kolmandal aastal. "Kui Riigikogu jõuab seaduseelnõu järgmise aasta maiks ette valmistada, ei peaks võlakirju esialgu eriti suure summa eest müüma," nentis ta. "Esimesel aastal piisaks kolme hoone edasiehitamiseks ja tööde kavandamiseks umbes 75 miljonist kroonist."
Seaduseelnõu peab Riigikogus arutamiseks ette valmistama parlamendi majanduskomisjon. Komisjoni esimehe Tiit Made sõnul peab eelnõule esmalt hinnangu andma valitsus, seejärel hindab majanduskomisjon selle otstarbekust. Pärnoja pidas reaalseks, et Riigikogu jõuab kolme kultuuriehitise võlakirjade müügiga rahastamise eelnõu vastu võtta järgmise aasta alguses.
VICTORIA PARMAS
