Kultuurivalkonna pöördumises seisab, et valitsus otsustas 3. detsembril Euroopa Liidu uute välistoetuste esialgse jaotuskava, mille hulgas on ka taaskäivitamisrahastu (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid kahjuks ei ole jaotuskavas prioriteetidena kordagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda, seisab pöördumises.

Liidud tootvad välja, et 17. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta, kus kutsutakse Euroopa komisjoni ja liikmesriike eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2% majanduse elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamisrahastust.

Liidud toovad pöördumises välja, et Euroopa kultuuri- ja loomesektor ja -majandus annab ligikaudu 4% Euroopa sisemajanduse koguproduktist - see on sarnane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majutus- ja toitlustusteenuste osakaaluga. Kui Eurostati andmetel töötas 2019. aastal ELi 27 liikmesriigis kultuuri- ja loomevaldkonnas 7,4 miljonit inimest, mis moodustab 3,7% kogu ELi tööhõivest, siis Eesti kultuuri- ja loomesektori kogutööhõive protsent on märgatavalt kõrgem, 5,6% - oleme sellega Euroopas esimeste seas. Suurem kultuuri- ja loomesektori osakaal on väikese riigi puhul loomulik.

Juhime tähelepanu, et intellektuaalomand on oluline majanduskasvu edendaja ning kultuuri- ja loomesektori tegevusega väga tihedalt seotud. Euroopa Komisjon avaldas 25.novembril Euroopa Liidu uue intellektuaalomandi tegevuskava, mille eesmärgiks on võimaldada Euroopa loomesektoril ja innovatiivsel tööstusel jääda üleilmseks liidriks ja kiirendada Euroopas rohe- ja digipööret.

Immateriaalsel varal on praeguses teadmistepõhises majanduses üha olulisem roll. "Intellektuaalomandimahukate tööstusharude arvele langeb 45% kogu ELi SKPst ja 93% koguekspordist ning intellektuaalomandi lisaväärtus kasvab enamikus Euroopa tööstuse ökosüsteemides. Panustades kultuuri- ja loomesektorisse aitab see tõhusalt kaasa teiste tööstusharude arengule," märgitakse pöördumises.

Euroopa komisjoni hinnangute kohaselt kaotas kultuuri- ja loomesektor ja - majandus COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu 2020. aasta teises kvartalis tõenäoliselt 80% käibest. Teatrid, kinod, kontserdisaalid ja muuseumid olid esimesed, mis suleti ja viimased, mis avati. Muu hulgas kaotasid pea kogu sissetuleku paljud kultuurivaldkonna mikroettevõtjad ja vabakutselised loovisikud.

"Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide puudumist ilmestab valusalt loometoetuse taotluste hüppeline, enam kui kümnekordne kasv. Kultuuriministeerium eraldas kevadel kriisiabiks 4,3 miljonit eurot ning kokku jagati koostöös loomeliitudega enam kui 1000 loometoetust, kogusummas ligikaudu 5 miljonit eurot. Tänaseks on kriisiabi vahendid ammendunud ja vabakutseliste loovisikute ja mikroettevõtjate tulevik äärmiselt ebakindel," märgitakse pöördumises.

Oma pöördumises kutsuvad liidud valitsust üles:

  1. Eraldama kultuuri- ja loomemajanduse sektorile vähemalt 2% majanduse elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamisrahastu vahenditest, et tagada tegevuse järjepidevus ning prognoositavus selles valdkonnas tegutsevatele inimestele.
  2. Käsitlema kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust ELi majanduse elavdamise kava raames strateegilise sektori ja prioriteedina.
  3. Määrama kindlaks konkreetse eelarve kiirete ja konkreetsete meetmetega, mis on suunatud kultuurivaldkonnas osalejate turgutamisele ja millest peaksid kasu saama kõik sidusrühmad, sealhulgas vabakutselised kunstiinimesed, ning mis oleks suunatud mitte ainult nende majanduslikule turgutamisele, vaid ka kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses töötavate inimeste töötingimuste parandamisele.
  4. Kaasama kultuuri- ja loomesektori sotsiaalsed partnerid jaotuskava aruteludesse.