Kummaline olukord: vald märgib korteri eri tubadele erinevad aadressid ja seetõttu jääb pensionär toetusest ilma
Viimase aasta jooksul on õiguskantsler Ülle Madise poole pöördunud üle 20 inimese, kes on jäänud ilma üksi elava pensionäri toetusest. Põhjuseks on sageli olnud nende ebatäpsed aadressid, sest kohalikel omavalitsused ei oska andmeid õigesti määrata. Näiteks tuleb ette juhtumeid, kus korteri eri tubadel on erinevad aadressid.
Pensionäritoetuse saamiseks peab pensionär elama üksi ning seda peavad kajastama rahvastikuregistri andmed. "Elukohaandmete korrektsus rahvastikuregistris sõltub muu hulgas aadressiandmete määramise tavast kohalikus omavalitsuses, mis omakorda seab pensionäritoetuse saamise sõltuvaks omavalitsuse tegevusest. Paraku tõlgendavad omavalitsused ruumiandmete seadust erinevalt, mistõttu erineb ka aadressiandmete määramise praktika," kirjutas Madise pöördumises ministrite ja kohalike omavalitsuste poole.
Omavalitsusjuhid peaksid õiguskantsleri sõnul tagama, et nende vallas või linnas määrataks elukoha aadresse vastavalt ruumiandmete seaduse nõuetele. "Kui selgub, et eluruumi aadress vajab täpsustamist, tuleks seda mõistliku aja vältel teha. Kui omavalitsus on otsustanud anda eluruumile täpsema aadressi, tuleb tal omal algatusel (ilma elukohateadet küsimata) muuta rahvastikuregistris inimese aadress ja sellest talle teada anda."
Andmeid sisestatakse ebatäpselt
"Omavalitsustes puudub aga hetkel ühtne lähenemine sellelegi, kas ja millisel juhul on põhjendatud korteri tubadele erinevate aadresside andmine. Mõned vallad ja linnad on andnud ühe korteri tubadele eraldi aadressid, kuid pole teada, et see oleks üldisem praktika. Samasugune ebaselgus valitseb ka sotsiaalhoolekandelistes asutustes püsivalt elavate inimeste ruumidele aadressi määramisel," ütles Madise.
Mõned omavalitsused on väljendanud õiguskantslerile muret, et kui hoone osadele määrata aadressid ilma ehitisregistri andmete eelneva korrastamiseta, võib see: - soodustada korterite ehitamist majadesse, mis ehitusloa järgi peaksid olema ühepereelamud; - takistada inimestel maamaksuvabastuse saamist, kui nende elukohaandmed eri registrites ei kattu; - tuua kaasa probleeme kavandatava rahvaloendusega, mis plaanitakse läbi viia elektrooniliste andmebaaside põhjal.
"Ka nende probleemide lahendamine eeldab riigi ja omavalitsuste koostööd, mille sihiks on ühtlustatud praktika aadressiandmete määramisel. Seepärast soovitangi neid küsimusi terviklikult arutada ning jõuda ühtsete üleriigiliste reegliteni. Vajadusel võiks selleks koostada juhised koos asjakohaste näidetega," lisas ta.
