Kümme aastat Arengufondi: suurtest ideedest ettevõtjate karmi kriitikani
Lisaks oli fondile seadusega pandud kohustus aidata majandust ajakohastada, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.
Loomise eesmärgid olid üllad: toetada innovatsiooniteadlikkuse tõusu, uuenduslike äriideede esilekerkimist ning ettevõtlikkuse kasvu ühiskonnas tervikuna.
Fond pidi arenguseire abil leidma uue majanduskasvu allikaid, panustama pilootprojektidega seiretest välja kasvanud uudsete lahenduste teoks saamisesse ning investeerima riskikapitali uut moodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti teadmusmahukatesse tehnoloogiaettevõtetesse.
Arengufondi seadusega saab täpsemalt tutvuda siin.
Esimese viie tegevusaasta jooksul on Arengufondi juures Eesti tulevikuteemadel väidetavalt kaasa mõelnud ja tegutsenud ligikaudu 2500 inimest.
Arengufondi käivitajaks ja esimeseks juhatuse esimeheks oli 2. aprillist 2007 kuni 1. aprillini 2012 Ott Pärna. 2012–2014 juhtis Arengufondi Tõnis Arro ja alates 2014 Pirko Konsa, kes teatas ametist lahkumisest märtsi alguses ning fondi juhatuse esimehe kohuseid hakkas tema asemel täitma Annika Lentso.
Arengufondi esimesel kahel aasta oli nõukogu esimees Indrek Neivelt, keda kutsus nõukogu juhtima toonane majandusminister Edgar Savisaar. Aastatel 2009–2014 Raivo Vare. Alates 2014 on nõukogu esimees Ville Jehe.
Otsus ei olnud üllatus
Tänane otsus kellelegi üllatusena ei tulnud, segadusi Arengufondiga oli juba aastaid ja selle aasta jaanuari lõpus ütles ettevõtlusminsiter Liisa Oviiri selgelt välja, et Arengufondi enam vaja ei ole, sest edaspidi läheb kogu investeerimistegevus Kredexisse ja koolitused ning muu sarnane Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) alla.
"Vaja on apoliitilist majandusseiret, mis aitaks teha kvaliteetsemat poliitilist otsust, aga Arengufondil ei ole sellise seire tegemiseks ega nõu andmiseks piisavalt autoriteeti. See raha, mida kulutame praegu organisatsiooni ülalpidamisele, võiks lõpuks hakata eesmärki teenima ja kuluda reaalselt analüüsidele, mida meeskond siis ülikoolidelt, Praxiselt või välismaalt sisse telliks," märkis Oviir.
Sisuliselt tegi riigikogu majanduskomisjon otsuse Arengufondi ülesanded ära jagada juba mullu sügisel.
Ettevõtjate kriitika
Kui majanduskomisjon pöördus mullu suvel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poole, et nad esitaksid kandidaadi Arengufondi nõukogu liikme kohale, teatas koja juhatuse esimees Toomas Luman, et Arengufondi tegevuse eesmärk ja funktsioon on ebaselged, kirjutas Äripäev.
„Sellises olukorras ei pea me õigeks ega põhjendatuks nõukogu kandidaadi esitamist. Täiendavalt märgime, et ka Kaubanduskoda ei näe Arengufondil olevat täna selgeid eesmärke ja unikaalseid funktsioone Eesti majanduses, mistõttu on meie hinnangul küsitav Arengufondi vajalikkus eraldiseisva institutsioonina,“ seisab kirjas.
Kõrged palgad
Kriitikat on Arengufond saanud ka oma kõrgete palkade pärast. 2014. aastal oli Eesti Arengufondi keskmiseks palgaks 3605 eurot. See on natuke kõrgem kui riigikogu liikme palk.
Arengufondi 2014. aasta tööjõu ööjõukulu koos sotsiaalmaksuga kokku oli 1 361 735 eurot 23 töötaja peale. Aasta varem 2013 aastal oli palgafond veidi väiksem, 1 129 115 eurot 19 töötaja peale.
