Kümme aastat tegutsenud Hüvitusfond suleb uksed

Teisipäeval annab Hüvitusfond, mille kümne tegevusaasta kogutulemiks jäi 189 miljoni kroonine kasum, oma viimased varad rahandusministeeriumile üle ja lõpetab tegevuse.

1992. aastal erastamisväärtpaberite (EVP) tagasiostuks ja nende hinna stabiliseerimiseks loodud Hüvitusfondi ajalugu hõlmab nii edu kui skandaale. Hüvitusfondi loonud riigiametnike hinnangul suutis see üleminekuaastatel siiski kogu erastamis- ja kompensatsioonisüsteemi efektiivselt toetada, kirjutab Postimees.

Viimased võlakirjad lunastas fond mullu novembris ja varade üleandmisega lõppeb fondi kümneaastane tegevus sisuliselt.

Hüvitusfondi likvideerija Madis Raidma sõnul on fondi bilansis kokku umbes 181 miljonit krooni. 962 miljonit krooni fondi varadest andis fond rahandusministeeriumile üle juba eelmise aasta lõpus.

Varadest moodustab 88 miljonit krooni potentsiaalse kohustuse täitmiseks Maapanga ees deponeeritud raha. Suurim üleantav vara on Hüvitusfondi poolt Tallinnas Paldiski maanteel Al Mare keskust haldavale firmale TH Investeeringute AS antud laen, mille jääk on ligikaudu 28 miljonit krooni. Sularaha läheb riigile ligi 49 miljonit krooni.

“Ministeeriumile jäävad hallata ka näiteks Püssi võlad, mida alev pole suutnud siiani tagasi maksta,” ütles Raidma. Püssi võlg Hüvitusfondile oli 4,7 miljonit krooni.

Tänu investeeringute müügile teenis fond Raidma sõnul mullu 97,5 miljonit krooni kasumit.

Hüvitusfondi mainele sai saatuslikuks börsikrahhi-järgne 1998. aasta, kui jäädi 370 miljoni krooniga kahjumisse. Tol ajal spekuleeriti isegi võimalusega, et fond võib sarnaselt mitme finantsasutusega pankrotistuda.

Praegu on suurkahjumi ajal fondi juhtinud Arle Mölder, Andres Männart ja Anna-Liisa Vinnal ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega kohtu all.

Kuni 2000. aastani laekus Hüvitusfondi 45 protsenti riigivara ja maa erastamissummadest ja 25 protsenti munitsipaalvara erastamisrahast kogusummas 1,626 miljardit krooni.

Kümne tegevusaasta jooksul korraldas fond kokku 17 võlakirjaemissiooni kogumahus 609 miljonit krooni, mille käigus korjati kokku 1,9 miljardit EVP krooni. Obligatsiooniomanikele maksti aastate jooksul intresse kokku 210 miljonit krooni.