„Kui mustalt töötasin, siis hoidsin hinge kinni, et tervis korras püsiks. Kui nii ei läinud, siis käisin tasuliste arstide juures," rääkis Reelika (nimi muudetud - T. R.) Ärilehe artiklis ümbrikupalkadest ja nende maksmise muutustest. Kuna ümbrikupalga pealt ei maksta makse, siis puudus tal sel ajal ka tervisekindlustus.

Reelika sõnul tuli ümbrikupalga maksmise algatus kõikidel juhtudel tööandjalt, kuid tollal see talle sobis.

Reelika, kes töötas mustalt viimati kaks aastat tagasi, ütles, et palka maksti talle alati sularahas. Tema jaoks oli ümbrikupalga pluss üldiselt see, et ta sai raha kätte vajalikul ajal.

Ümbrikupalgad on rohkem levinud 10-20 töötajaga ettevõtetes, sest suuremates firmades läheb musta töötasu haldamine raamatupidamises väga keeruliseks. Alati ei maksta kõigile töötajatele mustalt. Mõnes firmas makstakse töötasu pikaajalistele töötajatele ametlikult, kuid lühiajalistele ümbrikupalka. Samal ajal on ka juhtumeid, kus kaua aega ettevõttes töötanud inimesel on tööandjaga usalduslik suhe ja väike osa palgast makstakse ametlikult, kuid ülejäänud tuleb ümbrikus.

„Kõige markantsemad on näited, kus 20 aastat töötanud spetsialisti miinimumpalga määr on püsinud muutumatuna. Kui palga alammäär liigub eest ära, aga töötasu ei kasva, siis see on koht, kus saame aru, kuidas arveldamine tegelikult käib. Ilmselgelt on palgasurve selline, et töötaja palk on aasta-aastalt kasvanud, aga see on toimunud mustalt makstava raha arvelt," lausus maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juhi Oscar Õun.