Kümme näidet, kuidas ettevõtted käibemaksu tasumist väldivad

Ärileht pani maksuameti abiga ritta näited, kuidas eri valdkondade ettevõtted on püüdnud vältida käibemaksu tasumist ja kuidas sellele jälile jõuti. Selliste firmade kontrollimiseks peab maksuamet ja rahandusminister vajalikuks käibemaksu deklaratsiooni lisa esitamist, kus tuleks märkida kõik rohkem kui 1000-eurosed tehingud.

„Siin on ainult mõned näited 2013. aasta reaalsetest juhtumitest, mis tuleksid kohe „pildile” käibemaksudeklaratsiooni lisa abil. Praegu on maksu- ja tolliamet need tuvastanud tagastusnõude menetluste kaudu, pöördudes kolmandate osapoolte poole, hankides lisainfot ning võrreldes ostja ja müüja vahelisi andmeid,” selgitas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk. „Käibemaksu tagastusnõuetest jõuame praegu iga kuu võrrelda keskmiselt 5% ehk ligikaudu 1300 ettevõtte andmeid. Isegi selle vähese hulga põhjal tuvastatakse vigu 25 miljoni euro ulatuses. Keskmiselt tagastab amet aastas 1,1 miljardi euro ulatuses käibemaksu, põhiosas juba 3–4 päevaga.”

Transpordiettevõte

••parandas deklaratsiooni 420 889 euro võrra (teisisõnu suurendas tasumisele kuuluvat käibemaksu 420 889 euro võrra)

Tegemist on Eesti ühe suurema transpordiettevõttega. Äriühingut kontrolliti tehingute tõttu ettevõtetega, mille tagastusnõuded sattusid analüüsimisele. Äriühingute vaheliste tehingute analüüsimisel tekkis kahtlus, et ettevõte varjab käivet ja talle tehti käibemaksukontroll. Maksu- ja tolliameti korraldust äriühing tähtaegselt ei täitnud ja taotles mitu korda korralduse tähtaja täitmise pikendamist erinevatel põhjustel. Lõppkokkuvõttes esitas äriühing kolme kuu möödudes korraldusega nõutud dokumendid ja käibedeklaratsioonide parandused kahe kuu kohta ning suurendas oluliselt 20% käivet ja vähendas 0% määraga käivet.

Loe näiteid erinevatest käibemaksuga sahkerdamistest.