Kümne aasta suurim veeprojekt Narvas võimaldab hea joogivee 58 000 inimesele
Enam kui 45 miljonit eurot maksnud projekti raames rajati linnale uus veetöötlusjaam ja rekonstrueeriti Mustajõe veehaare. Samuti ehitati ja taastati 43 kilomeetrit veetorustikku. Narva on Eesti suuruselt kolmas linn, kus elab üle 58 000 inimese, teatas Narva Vesi.
2008. aastal alustatud Narva projekt on viimase kümne aasta suurim veeprojekt Eestis. Seda nii projektist kasu saavate inimeste arvu, kui ka investeeringu suuruse mõttes. Projekti kogumaksumus on 45,5 miljonit eurot. Sellest 29,4 miljonit tuli KIKi kaudu Ühtekuuluvusfondist, 11,4 miljonit Narva linna eelarvest ning 4,7 miljonit eurot projekti juhtinud AS Narva Vesi omavahenditest.
„Narvalaste joogivesi oli enne äärmiselt kehv ning kogu infrastruktuur nukras seisus. Õnneks saame nüüd sellest rääkida minevikuvormis. Narva on küll üks viimase kümne aasta suurimaid veeprojekte Eestis, aga pingutused puhta joogivee inimesteni toomisega jätkuvad ka järgmisel aastal, mil suuname veemajandusse 20 miljonit eurot,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
AS Narva Vesi juhatuse liige Aleksei Voronov rääkis, et seitse aastat tagasi oli vajadus veemajanduse investeeringute ja uue veetöötlusjaama järgi Narvas väga suur, sest 1974. aastast pärineva veetöötlusjaama tehnoloogia oli vananenud ja hoone ise lagunenud. Linna peamised veetorud lekkisid ja olid rauda täis.
„Nüüd on Narva elanikel kaasaegsetele nõuetele vastav joogivesi, mis tuleb ühest modernseimast veetöötlusjaamast Põhja-Euroopas. Narva jõest võetava toorvee töötlemiseks sobiva tehnoloogia valikule eelnesid pilootkatsetused kohapeal, et teha just siinsetele oludele sobivaim valik,“ ütles ta.
Riigile kuuluv sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on Narva veemajanduse korrastamise erinevaid etappe toetanud alates 2000. aastast.
„Oleme varasemalt rahastanud Narvas reoveepuhasti renoveerimist ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamist . Tänu Narva Vesi järjepidevale tööle on narvalased jõudnud täna sinnamaale, kus nad ei pea enam vett pudeliga poest ostma, vaid võivad seda julgelt oma kodukraanist juua,“ sõnas KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.
Vee- ja kanalisatsioonitorustikud rekonstrueerisid ja lahkvoolse sademeveekanali rajasid Astlanda Ehitus AS ja Viimsi Keevitus AS. Kokku rekonstrueerisid nad 43 km veevarustus- ja 33 km kanalisatsioonitorustikku ning ehitasid 11 km lahkvoolset sadeveekanalisatsiooni.
Omanikujärelevalvet tegid Keskkonnaprojekt OÜ, Korbovek OÜ ja Infragate OÜ.
Mustajõe veehaarde rekonstrueerisid ja uue veetöötlusjaama rajasid Merko Ehitus AS (üldehitustööd) ja Taani firma Krüger AS (tehnoloogia). Toorvesi pumbatakse veepuhastusjaama ligi 26 kilomeetri kauguselt Mustajõelt ning kogu edasise puhastuse kuni puhta vee reservuaarideni läbib vesi isevoolselt. Ehitustehniliselt oli kuni 20 500 m3/d jõudlusega veetöötlusjaam keerukas objekt ja Merko Ehitusele senistest jaamadest suurim. Omanikujärelevalvet tegid Keskkonnaprojekt OÜ ja Telora-E AS.
