Kümned vallad venitavad hariduse eest maksmisega

Siim Kiisleri sõnul on hariduskulude maksmata jätmine märk makseraskustest.

Regionaalminister Siim Kiislerile on ta enda sõnul viimasel ajal mitmed omavalitsusjuhid kurtnud,  et rahalistesse raskustesse sattunud omavalitsused jätavad neile maksmata oma õpilaste koolitamise eest ning halvendavad seeläbi ka nende rahalist seisu. Kiisleri arvates on aga hariduskulude eest maksmata jätmine esimene märk omavalitsuse makseraskustest. Ka äsja valminud riigikontrolli auditi­aru­anne näitab, et kümned omavalitsused on hariduskulude teistele maksmisega jänni jäänud.

Nii on rahalistesse raskustesse sattunud näiteks Järvamaal asuv Imavere vald ning jätnud tasumata nende õpilaste koolituskulude eest, kes õpivad vallast eemal asuvates õppeasutustes. Kokku oli Imavere valla haridusteenuste võlgnevus septembri alguses teistele omavalitsustele ligi 700 000 krooni, millest enam kui pool ehk 450 000 krooni tuleks tasuda naabervallale Koigile. Laekumata raha on aga kaasa toonud selle, et Koigi ise on jäänud naaberomavalitsustele samuti haridusteenuste eest võlgu 240 000 krooni. Selline ringvõlgnevus pole ebatavaline.

Võlgnikud kohtusse

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg rääkis, et vald on teadlikult valinud tasakaalus eelarvepoliitika ega saa raskel ajal endale lubada planeerimata kulusid. „Üks võimalus oleks muidugi arved ära maksta ja arvestada selle miinusega,” selgitas Kõljalg.

Tartule on  abilinnapea Karin Jaansoni sõnul haridusteenuste eest võlgu 19 omavalitsust, summa ulatub veidi üle pooleteise miljoni krooni. Suurimad võlglased on Tartu vald ja Vara vald. Siiski möönab Jaanson, et paari aasta eest olid teised omavalitsused Tartule haridusteenuste eest veelgi rohkem võlgu. „Tegelikult on kogu aeg mingi võlg haridusteenuste eest üleval ja mõned omavalitsused on meile väikeseid summasid võlgu näiteks 2004. aastast,” selgitas Jaanson.

Üsna edukalt on teistelt omavalitsustelt haridusteenuste eest raha kätte saanud Tallinna linn. Kui paari aasta eest võlgneti pealinnale õpilaste koolitamise eest ligi kümme miljonit krooni, siis praeguse seisuga on Tallinnale hariduskulude eest võlgu vaid kuus omavalitsust summas 1,4 miljonit krooni. Haridusameti infospetsialist Leini Jürisaar lisas, et kui mõni omavalitsus jääb Tallinnale võlgu tahtlikult, pöördub linn kohtusse. Seda võimalust on Tallinn eelmistel aastatel ka kasutanud.

Kuid miks lapsed üldse teistes omavalitsustes asuvates koolides käivad? Kristjan Kõljalg ütles, et kohtus mõne aja eest Imaverest pärit koolilaste vanematega ja küsis, kas nad ikka tahavad, et nende lapsed Koigi vallas koolis käivad. „Paljud olid sellel arvamusel, et meil antav haridus on parem, ja kui mingil põhjusel ei saa Koigis koolis käia, siis lubati lapsed Paidesse kooli saata,” lisas Kõljalg.

Tartu vallas elav Kreete Uustalu käib koolis Tartu linnas asuvas Miina Härma gümnaasiumis. Neiu isa selgitusel valiti kool teadlikult, sest seal antav haridus on kvaliteetne ning koolis pakutakse süvendatud keele­õppe­ võimalusi.

Arveldamine võib kaduda

•• Haridus- ja teadusministeerium plaanib uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega muuta senist hariduskulude arveldamise korda.

•• Ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva selgitusel sätestab uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, et kui kohalik omavalitsus on loonud õppimistingimused, siis põhikooli osas teise omavalitsusega arveldamist ei toimu.

•• „Senine praktika, kus vallad ja linnad peavad osalema teise valla või linna kooli tegevuskulude katmises sõltumata sellest, kas tal endal on kool olemas või mitte, tühjendab praegu väikeste valdade koole ja rahakotti, pannes need väljapääsmatusse olukorda,” on kirja pandud uue põ­hikooli- ja gümnaasiumiseaduse seletuskirjas. Seadust pole veel vastu võetud ning see on alles riigikogus menetlemisel.

•• Eesti linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti sõnul on arutlusel olnud, et riik võiks tulevikus õpilaste pearaha maksta ka nende valitud kooli järgi, kuid seda võimalust omavalitsused ei toeta.

•• „Praegune arvlemise süsteem on nii sotsiaalhoolekandes kui ka hariduskulude puhul omavalitsuste ja sissekirjutus­põhine. Süsteeme pole mõttekas erinevalt toimima panna,” selgitas Võigemast.