Kunda puitmassitehase ehitus võib alata
“Meil on kindel maatükk Kundas olemas ning ehitus algab järgmise aasta alguses,” ütles Estonian Celli juhatuse esimees norralane Roar Paulsrud põgusalt Eesti Päevalehele, leidmata aega asjaolude täpsustamiseks.
Estonian Celli juhatuse liige Peeter Lodi soovitas ehitusega seonduvat Paulsrudilt küsida.
Algselt pidi tehas valmima käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses, kuid see lükkus erinevatel põhjustel edasi.
Kunda linnapea Allar Aroni sõnul alustatakse ehitustöid pärast seda, kui on selge, kuidas osaleb projekti rahastamisel Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD). Seni pole selge EBRD rahalise panuse suurus ning see, kas osaletakse osanikuna või laenuandjana. Tehase rahastamispakett valmib käesoleva aasta lõpuks.
Ehituse kestuseks on Aroni sõnul planeeritud 1,5 aastat, pärast mida avatakse haavapuidumassi tootmine ühes etapis. Projekti on kavandatud tulevikus ka paberitootmine. Tehases saab esimeses etapis tööd 70–80 inimest, laienedes võib lisanduda veel kuni 120 töökohta.
“Kaudselt hõlmab tehas mitusada inimest,” ütles Aron. “Selle mõju ulatub selgelt Kunda linnast või isegi Lääne-Virumaalt kaugemale.”
Möödunud aasta oktoobris sai Estonian Cell Kunda linnavalitsuselt tehase ehitusloa 80-hektarilisele krundile. Käesoleva aasta jaanuaris väljastas Lääne-Viru keskkonnateenistus Estonian Cellile ka keskkonna kompleksloa, mille Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuu hiljem kohtus vaidlustas.
ELF ja tehase rajaja jõudsid veebruari keskpaigas siiski kohtuvälisele kokkuleppele, millega Estonian Cell kohustus kontrollima tehasesse saabuva toorme päritolu ning sertifitseerima kolme aasta jooksul poole oma toodangust.
Norra firmale Larvic Cell kuuluv Estonian Cell plaanib suurinvesteeringuga loodava tehase aastaseks toodanguks 140 000 tonni haavapuitmassi. Kogu toodang läheb ekspordiks.
Läti tselluloositehase ehitamine lükkub edasi
Soome metsatööstusfirmadele kuuluv Metsä-Botnia uurib, kuidas saaks Uruguays Fray Bentosis ehitada tselluloositehase, mis konkureerib Läti projektiga.
UPM-Kymmenele, M-realile ja Metsäliittole kuuluv Metsä-Botnia loodab Uruguay tehase valmis saada 2007. aastal. Tehas läheb maksma 15,7 miljardit krooni ehk umbes sama palju, kui Metsäliitto Lätti kavandatav tselluloositehas.
M-reali tegevdirektor Jouko M. Jaakkola ütles Kauppalehtile, et kümne aasta pärast vajavad firmad nii Uruguay kui Läti tselluloositehast, sest esimene toodaks lühikesekiulist ja teine pikakiulist tselluloosi. Kuid ta kinnitas, et üheaegselt tehaseid ehitama ei hakata, mis tähendab, et Läti tehase ehitamine lükkub ilmselt edasi. Lätis on projekt viimasel ajal takerdunud, sest lätlased uurivad tselluloositehase võimalikku mõju Daugava jõele ja joogiveele.
Vallo Toomet
