Tänavu saavad Eesti ehitajad osta vaid Kunda tsementi, sest kinnisvaraturu plahvatuslik kasv lähipiirkonnas pühkis konkureerivate vabrikute toodangu minema.

Praegu jätkub igal tsemendivabrikul jõudu peamiselt vaid oma ümbruskonna varustamiseks, kinnitab Kunda Nordic Tsemendi müügidirektor Aarne Rae.

Suur nõudmine tsemendi järele kindlustab, et hinnad tõusevad veelgi. ?Tsemendi hind ei ole praegu saavutanud veel kriitilist kõrgpunkti,? ütleb Rae. Tema sõnul ei mõtle betooni tootjad praegu veel tsemendi kokkuhoiule. Samal ajal, kui kantmeetri betooni valmistamiseks võib retsepti järgi kulutada 270 kilo betooni, kasutavad paljud segusõlmed Rae kinnitusel viiendiku võrra rohkem. Tsemendi liiga helde kasutamine võimaldab tsemendivabrikul uut hinnatõusu kerge südamega ette valmistada.

Tsemendi hind trampliinil

Tänavu kerkis Kundas toodetud tsemendi hind keskmiselt ligi 11 protsenti. Tsemendivabriku oma võit on seejuures väike, sest hinda mõjutavad tooraine ja keskkonnamaksud kallinesid kokku 9,6 protsenti.

Kunda saavutas monopoolse seisundi juba aasta tagasi, kui tsemendi import Eestisse maikuus peaaegu lõppes. Praegu tuuakse sisse üksnes väikestes kogustes erimargilisi tsemente ? näiteks valget tsementi. Ehitusmahud kasvasid järsult kogu lähipiirkonnas, mis tõi kaasa ka hinna tõusu. Sellega kadus turult Eestis varem ulatuslikult müüdud Valgevene tsement.

Kui Euroopa Liidu majandus suudab vältida langust ning Eesti majandus jätkab kasvu senise tempoga, jätkub ka nn ehitusbuum. Tsemendi kasutamise järgi ehitatakse Eestis praegu veel ligi poole vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Tsemendi hinna kasvu ja tootjate monopoolsust võib paari aasta jooksul pidurdada üksnes asjaolu, et praegu investeerivad kõik tsemendivabrikud tootmismahtude suurendamisesse.

Ehitame lätlasest rohkem

Kui kaks aastat tagasi kulus euroliidus ühe inimese kohta keskmiselt 529 kilogrammi tsementi, siis Eestis vaid 311 kilogrammi.

Kui ehitasime betoonist rohkem kui poolakad (297 kg) ja lätlased (200 kg), siis rohkem kui kaks korda vähem sloveenlastest (643 kg).

?Tsementi võib võrrelda leivaga,? lausub Rae. ?Tsement peab olema iga päev saada.? Kui nõukogude ajal rajas iga ehitusega tegelev ettevõte endale suuri laovarusid, siis praegu ostetakse tsement tehasest otse tootmisesse. Kunda tehasel on vaid paar klienti, kes veavad tsementi minema raudteevagunitega, ülejäänud tulevad kauba järele veoautodega, millega tsement otse objektile viiakse.

Ehitusturu arengut iseloomustab päris ilmekalt kottidesse pakitud tsemendi müügi osakaal. Eestis, kus ehitusturg on kõige rohkem arenenud, müüakse vaid kümnendik tsementi kottides, sest lõviosa betoonist tellitakse betooni valmistavatest ettevõtetest. Samasugune kotitsemendi osatähtsus valitseb Põhjamaades. Lätis, Leedus ja Poolas ostetakse aga kolmandik tsementi kottides, sest suur osa ehitajaid usaldab vaid oma käega ehitusobjektil kokku segatud betooni.

Samal ajal, kui Kunda tehas võitis monopoli koduturul, tõrjuti ta välja paljudest varasematest ekspordi sihtmaadest. Kui viimaste aastate jooksul eksportis Kunda tsemendivabrik oma toodangut 17 riiki, siis tänaseks on järele jäänud vaid kolm peamist sihtriiki: Läti, Soome ja Venemaa.

Suurimaks väliskaubanduspartneriks on Läti 200 000 tonniga, Soome läheb 75 000 ja Venemaale 50 000 tonni tsementi.

Varem eksporditi 150 000 tonni tsementi Leetu, kuid leedulased võtsid kohaliku tootmise kaitseks kasutusele kõlvatu maiguga võtte. Nad kehtestasid tsemendi keemilisele koostisele nõuded, millele vastab vaid kohaliku tehase toodang.

Venemaale saadab Kunda oma toodangut üksnes Pihkvasse, kus on leitud usaldusväärne partner. Peterburi piirkonda ei riski kundalased oma toodangut lähetada, sest sealt ei garanteerita raudteevagunite tagasi saatmist. Peterburi ümbruse raudteesõlmedest võidakse Kunda vagunid täiesti süüdimatult saata ükskõik kuhu laiale Venemaale. Kuid tehas vajab oma vaguneid uute tellimuste täitmiseks.

Venemaa ja Läti ärikultuur on võrreldes 1998. aastaga oluliselt paranenud, kuid ei ole siiski veel Eestiga võrreldav. Peamiseks probleemiks on maksetega hilinemine. Läti ettevõtete puhul peetakse tavapäraseks maksmist kümnepäevase hilinemisega, mida põhjendatakse lapsikult ehitusprotsesside omapäraga.

Venemaa tõotab suurt tulu

Sellegipoolest seob Heidelberg Group Kunda tootmismahtude kasvu lähiaastatel just Venemaaga. Järgmiseks aastaks valmiv kolmas pöördahi hakkab tootma klinkrit, millest suurem osa eksporditakse Heidelberg Groupile Venemaal Slantsõs kuuluvasse tsemendivabrikusse, räägib Kunda tsemendivabriku direktor Urmas Kukk.

Venemaal valitseb suur tsemendi defitsiit, hind on kohati isegi viiendiku võrra kõrgem kui Eestis. Venemaa tsement on kallim, sest sealne tsemenditööstus vajab kogu piirkonna suurimaid investeeringuid. Tsemendi hind kukkus Venemaal 1990-ndatel aastatel kõige rängemalt. Peaaegu pool Vene tsemendivabrikute ligi 144 miljoni tonnisest aastamahust töötas militaarobjektide rajamiseks. Kui Nõukogude Liit lagunes, kaotasid nad täiesti lootusetult oma turu.

Miljonid uutesse seadmetesse

Ligi 200 miljonit krooni maksvate pöördahju remontimise töödega saavutab Kunda tehas 1,2 miljoni tonnise tootmismahu, mis on sama palju, kui tehase võimsus nõukogude ajal.

?Oleme tänu parandatud tehnoloogiale oluliselt efektiivsemad, sest suudame sama palju toodangut anda kolme pöördahjuga, kuid tehas ehitati kunagi välja nelja ahjuga,? selgitab Kukk.

Samuti investeerib Heidelberg Group 150 miljonit krooni, et kahe aasta pärast panna Kundas tööle uus tsemendiveski. Uue ahju käiku laskmisega uusi töötajaid juurde ei võeta, sest töö korraldatakse Kuke sõnul varasemast efektiivsemalt ümber.

Eesti siseturu mahud võtavad enda alla ka tsemendivabriku varjatud ekspordi. Nimelt ekspordivad oma toodangut Lätti ja Leetu Eesti ehitusbplokkide tootjad, kes kasutavad Kunda tsementi toorainena.

Eesti ehitusmaterjalide tootjad on asunud hoogsalt rajama tehaseid nii Eestis kui ka välismaal. Enamik tootjatest on tootmist laiendanud. Kohe on valmimas AS-i Maxit Estonia ehitusplokitehas Pärnumaal ning tootmismahte kasvatavad AS Silbet ja AS Columbia-Kivi. Aasta tagasi käivitas AS Tartu Maja Betoontooted betoonelementide tehase Lätis ning AS-il Betoneks on tehas Venemaal. Lätis ja Venemaal tegutsevad nii AS Aeroc kuid ka Glaskek. Maxit avas tehase Leedus. Oluliselt suureneb juhtiva betoonitootja AS Rudus Eesti tootmismaht, mis omandas Kehra Kivitööstuse. Betooniturule tuli aasta lõpul uus ettevõte OÜ Betoonimeister, uue tootmisüksuse rajas betoonelementide tootja AS Talot, termopaneelide tootmiseks avas uue tehase AS Ruukki Products.

Tsemendi lihtne retsept

?? Tsemendi valmistamiseks segatakse jahvatatud lubjakivi ja savi 1400 kraadi juures 15 meetri pikkuses pöördahjus klinkriks. Lõpuks segatakse trumlikujulises veskis klinkrisse kipsi ja tuhka ning saadakse tsement. Maailmas suuruselt kolmanda tsemenditootja Heidelberg Cement Groupi koosseisu kuuluv AS Kunda Nordic Tsement on 135 tegevusaastaga Eesti vanim ehitusmaterjalide tootja.

?? Kuni 1992. aastani paiskas üks korsten tunnis õhku kuni kuus tonni tolmu ja Kunda linna kattis paks tsemenditolmu vaip. Nüüd paiskub korstnast sama ajaga vaid kuni kaks kilo tolmu. Tehase suurimaks saastajaks on praegu tooraine ja lõpptoodangu ladu, mille tolmupööriste eest pole kaitset leitud.

Kommentaarid

Turul on tsemendi põud

Toomas Vainola, Rudus Eesti juhataja

Oleme kogu oma tegevuse jooksul kasutanud põhiliselt Kunda tsementi. Kunda on oma monopoolset seisundit kasutades hinda tõstnud, kuid peame sellega rahulduma, sest kogu lähiregioonis valitseb tsemendi defitsiit.

Nüüd tõstame ka betooni hinda ligi kümnendiku võrra. Tsemendi maksumus moodustab betooni hinnast ligi kolmandiku. Olukorda võib leevendada asjaolu, et mitmed tsemendi tootjad investeerivad praegu tootmismahtude suurendamisse. Selle tagajärjel võib lühikese aja jooksul konkurents turule tagasi tulla.

Kliente pole diskrimineeritud

Anna Mazuri, Konkurentsiameti osakonnajuhataja

Konkurentsiamet näeb, et Kunda Nordic Tsement on Eestis turgu valitsev ettevõte. Kuid meil ei ole Kunda suhtes põhjust ettekirjutusi teha, sest ettevõttel pole õiguslikku monopoli ja kõikidele teistele tootjatele kehtib turule vaba ligipääs.

Samuti pole meile jõudnud teateid, et tsemendivabrik oleks tegelenud klientide diskrimineerimisega, seades mingisuguseid ebaõiglasi tingimusi.