Soomes on tulemas üldvalimised ning majanduslangus hakkab vasti elama oma neljandat aastat. Kunagise buumilinna Oulu elanikel ei ole poliitikutesse erilist usku. Puidu- ning paberitööstuse ja Nokia kokkukukkumised on jätnud oma suure jälje.

Evangeelse kiriku trepile on langenud ootamatult saabunud lumi. Kirik asub Oulu linna keskel ning siia on reedesele jutlusele kogunenud sadakond inimest. Aga võibolla on nende tegelik eesmärk himu selle järele, mis asub ukse kõrval asuvates prügikottides. Kord nädalas meelitavad mehi, üksikemasid ning pensionäre siia toidupakid ja tasuta eine.

Kõige hinnatumad on siin vorstikeste pakid, mille „kõlblik kuni" on lähedal. Enne annetasid siia ka kauplused, aga nüüd on neil liiga raske.

„Soomes on grupp inimesi, kes on tööturult välja kukkunud," ütles pastor Risto Wotchke, kelle eeskujul on toitu jagama hakanud ka teised Soome kirikud.

Selle aasta nõrgima majandusega riik eurotsoonis ei pruugigi olla Kreeka või Portugal, vaid Soome.

Põhja-Soomest võib teiste seas leida ka „Oulu ime", mis oli ehitatud kahele sambale - palju puitu ja mobiiltelefonide tootmine. See linn on saanud eriti suure hoobi. Ehkki paberivabriku korstnad illustreerivad siiani Oulu taevalaotust, on valdkonna töökohad kolinud mujale. Nokia mobiiliäri kadumine lõi aga kohalikul majandusel sisikonna täiesti välja.

 Oulu töötuse määr on ametlikult 17%, mis on peaaegu kaks korda suurem kui riigi keskmine. Sellest 200 000 elanikuga linnast on saanud heaolu musternäidise asemel Põhjala mudeli pragunemise sümbol.

„Siin ei ole veel nii hull kui Kreekas, aga see on vaid aja küsimus," ütles 43-aastane tarkvarainsener Seppo, kes koos 500 kaastöötajaga eelmisel suvel Nokias töö kaotas.

Seppo ei soovinud avaldada oma perekonnanime. Ta on vahepeal leidnud töö, kuid see on 600 kilomeetri kaugusel. Igal pühapäeval lahkub ta perekonna juurest oma sadade kilomeetrite kaugusel asuvasse rendikorterisse.

„Riigi rahanduspoliitika on väga nigel, see ei saa nii edasi minna," ütles ta valimisjaoskonna ees. „Poliitikud lubavad kõike kõigile, aga nad ei võta enne vastu ühtegi rasket otsust, kui me oleme tõesti väga sügaval kriisis."

Oulule oli traagiline eelmine suvi. Microsoft viis linnast mobiiltelefonide tootmise üksuse ning sellele järgnes USA tootja Broadcom lahkumine. See tähendas lisaks 400 töö kadumist. „Siis said kõik aru, et Oulu ime on läbi, tuled on kustunud," ütles kohaliku lehe Kalevala toimetaja Kyösti Karvonen.

Vähem tööd tähendab ka vähem raha. Veebruaris teatas Stockmann, et nad panevad Oulus asuva kaubamaja kinni. Samal ajal avati linna kergejõustikuhallis kirbuturg, kuhu tuli kohale 10 000 poodlejat.

Noorte tööpuudus on siin riigi suurim, ütles linna tööhõiveameti juht Maire Mäki. Linnavalitsuses soovitatakse noortel Oulust lahkuda ja minna tööle Rootsi või Norrasse. Ta lisas siiski, et vastuoluline Pyhäjokisse ehitatav tuumajaam (rajab Vene firma Rosatom) saab olema oluliseks tööandjaks.

Soome poliitikute peamiseks jututeemaks on see, kuidas Soomet majanduslangusest välja tuua. Riik on olnud Euroopas kasinuspoliitika eestkõneleja. Soomlasest majandusvolinikku Olli Rehni süüdistati lausa terroris pillavate Lääne-Euroopa riikide suhtes („Rehn of terror").

Nüüd, kui Soome riigivõlg on kasvamas, saavad soomlased ise tunda, mida tähendab olla teisel poolel.

„Palgad ei tohi tõusta järgneva aastakümne jooksul, varem pensionile jäämine peab lõppema ning emapalgasüsteem on liiga helde," ütles Juhana Vartiainen, Valitsuse Majandusuuringute Instituudi juht ning Soome viimase majandusülevaate autor.

„Me peame Põhjamaade mudeli kujundama ümber sarnaseks Rootsi omale," ütles Vartiainen. Ta on riigi käekäigu pärast nii mures, et lahkus Sotsiaademokraatidest, et asuda Koonderakonna kandidaadiks. See on peaminister Alexander Stubbi erakond.

Stubb on hoiatanud, et Soome „kuldne ajastu" on läbi ning riigil seisab ees kadunud aastakümme, kui ei võeta ette süsteemseid muutusi. Ta on koalitsioonis vasakpoolsetega ning viimasel aastal on märgata liidu lagunemist. Ei ole suudetud läbi suruda muutusi ei tervishoius ega kohalikes omavalitsustes.

Vartiaineni sõnul on soomlased „väga konservatiivsed ja kahtlustavad" nende reformide suhtes, mis on tema meelest kindlasti tarvis ära teha.

Üle 65-aastaste osakaal on järgmise kahe aastakümne vältel kahekordistumas; tootlus on jäänud maha Rootsist ja Saksamaast ning kaubavahetus Venemaaga on oluliselt langenud.

Vartiainen sattus oktoobris skandaali, kui nimetas ühes oma Twitteri postituses tõõtuid umbrohuks.

Oulu on aga üks nooremaid linnu Euroopas, kuid valimisjaoskondade juures noori inimesi just palju ei olnud.

34-aastane Ilmari tuli kohale vaid tasuta vorstikeste pärast. Ta kaotas kolme kuu eest töö ehitusel. Ehkki ta teenib töötuna 60% oma eelmisest palgast, ei ole see tema noorele perele piisav. Tema abikaasa lõpetas äsja õpetaja kursused, aga kohalikku kooli kandideeris tema kohale 46 inimest.

„Väga tõsine probleem on siin see, et noortel ei ole tööd. Ja kui nad ei tööta, siis tulevad sotsiaalsed probleemid - alkohol ja narkootikumid," ütles Ilmari.

22-aastane Amine ütles, et nii tema kui neiu poisssõber on töötud olnud kaks aastat. Ta ei usu ka, et uus valitsus muutusi kaasa tooks. „Valitsuse vahetumisel ei muutu midagi - uued näod, sama s..t," ütles ta.

Ei ole kahtlustki, et Oulu võib tuhast tõusta. Siin on noori ja kõrgelt haritud inimesi palju. Idufirmad, mida linn täna väga toetab, on siiski alles lapsekingades.

„Me kaotasime mängu mobiiltelefonidega, see oli kohutav, ütles 40-aastane Juha Roininen. Mees vahetas töökoha terasetööstuses tehnoloogiavaldkonna vastu. Soomlased mäletavad tema sõnul 1990ndate kriisi ja on seetõttu tuleviku suhtes ettevaatlikud.

„Oulul kulub taastumiseks palju aega. Aga tunne on selline, et me peame seda tegema, ei ole muud varianti," ütles ta.