Plaanitud direktiiv oleks heitnud valgust sellele, kuidas maailma suurimad firmad, näiteks Apple, Facebook ja Google, väldivad igal aastal hinnanguliselt umbes 500 miljardi dollari eest maksude tasumist sellega, et suunavad kasumid kõrgema maksumääraga riikidest nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa madalama maksumääraga riikidesse, näiteks Iirimaale, Luksemburgi ja Maltale, kirjutab ajaleht.

Briti ajaleht kirjutab, et Iirimaa on praeguse seadusandlusest üks suurimaid kasusaajaid, sest riigis on registreeritud paljud suurfirmad ja just siia kogutakse erinevates ELI liikmesriikides kogutud käive ja kasum. Iirimaa lubab üleilmsetel tehnoloogiafirmadel maksta 6,25% tulumaksu. Näiteks Suurbritannias on maks 19%.
Iirimaa hääletas muidugi seadusemuudatuse vastu, sest Iiri eelarvenõukogu oli hoiatanud, et seadusemuudatusega kukuks riigi majandus kokku.

IFAC hoiatas, et riigi majandus on suurfirmade maksurahast väga sõltuv ja pool ettevõtete tulumaksulaekumisest tuleb kümnelt rahvusvaheliselt suurfirmalt. Ühtegi konkreetset ettevõtet ei mainita, kuid usutavasti on nende seas USA tehnoloogiahiiud Apple, Facebook, Microsoft, Dell, Google ja Oracle.

The Guardian kirjutab, et ettepanekule vastu hääletasid ka riigid, kes on end reklaaminud madala maksumääraga riikidena ja toob just selles nimekirjas välja Luksemburgi, Malta, Küpros, Läti, Sloveenia, Eesti, Austria, Tšehhi, Ungari ja Horvaatia.

Ettepaneku vastu hääletas ka Rootsi, kuid ajalehe teatel põhjusel, et riigi valitsus kartis, et see direktiiv võib nende kõrged läbipaistvuse standardid kaotada.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast kinnitati Ärilehele, et Eesti on alati pooldanud ja pooldab ka edaspidi samme, mis teevad maksudest kõrvalehoidumist keerulisemaks ning edendavad rahvusvahelist koostööd maksudega skeemitamise vastu.

Antud olukorras tekkis aga rahanduministeeriumi selgitusel probleem sellest, et maksualase direktiivi arutamist ja vastuvõtmist kavandati n-ö vales nõukogus ehk konkurentsivõime nõukogus (COMPET).

„Muudatuse õiguslik alus on meie hinnangul vale ja selle vastuvõtmist plaaniti häälteenamusega. Arvamusele, et õiguslik alus ei ole korrektne, jõudis ka Nõukogu õigusteenistus. Kõige õigem oleks seda teha majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN), kes arutabki maksupoliitikaga seotud küsimusi ning teeb nende osas otsuseid ühehäälsuse põhimõttel. Eesti koos üheksa liikmesriigiga valmistas sel teemal ette ka vastava avalduse,“ selgitas rahandusministeerium.

„Juhime tähelepanu, et küsimus puudutab mitte ainult digiettevõtteid, vaid kõiki suuri rahvusvahelisi kontserne. Lisaks vajab märkimist, et riikide põhine infovahetus juba toimib ning maksuhalduritele üle maailma esitatakse vastavaid aruandeid, misjärel nad vahetavad infot omavahel ning see tagab, et rahvusvaheliste kontsernide riigipõhine aruandlus tegi neid juba läbipaistvateks infovahetuses osalevatele maksuhalduritele,“ märkis rahandusministeeriumi pressiteenistus, lisades, et selline tulemus on vastavuses valitsuse kinnitatud seisukohtadega.

Valitsuse kinnitatud sisukohad on järgmised:

  1. Eesti ei nõustu direktiivi vastuvõtmisega, kuna leiab, et tulumaksualase teabe avalikustamise direktiivi õiguslikuks aluseks peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mis näeb ette otseste maksude ühehäälset ühtlustamist Euroopa Liidus ja mitte Euroopa Komisjoni pakutud artikkel 50 lõige 1, mille alusel ühtlustatakse kvalifitseeritud häälteenamusega raamatupidamise valdkonda. Seda põhjusel, et direktiivi eesmärgiks on võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimisega. Sellist sukohta toetab Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistuse kirjalik arvamus.
  2. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus otsustakse maksude ühtlustamise üle jätkuvalt ühehäälselt ja seda ainult selliste õigus- ja haldusnormide suhtes, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist.