Käesoleva aasta juuli lõpus otsustas valitsus toetada kesklinnas asuvat Porto Franco arendust 39,4 miljoni eurose käibekapitali laenuga. Selle tähtaeg on kuus aastat ja intress väga soodne ehk 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas. Laen on tagatud teise järjekoha hüpoteegiga Porto Franco kinnistutele. Konkurendid olid marus ja tekkis terav küsimus, miks otsustas valitsus toetada üht arendust, kes peaks oma riske ise kandma.

Liiati oli projekt saanud vahetult enne koroonakriisi 102 miljoni eurose rahasüsti Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank EBRDlt ja Luminorilt.

Teder ütles riigi otsuse järel, et nad loodavad laenu tagasi maksta juba kolme aastaga.

"Esialgu investeeritakse see ehitusse. Ja see raha on tegelikult pangalaenus olemas. Lihtsalt kriisiajal pangad ütlevad, et alguses tuleb natukene rohkem investeerida, hiljem makstakse see KredExile tagasi. Eks see ongi kõigi osapoolte koostöö ja arutluse tulem, millised need lahendused võiksid olla ja kuidas edasi minna," rääkis Teder.

COVID-19 mõjud

On selge, et 2019. aasta oli Porto Francole veel suhteliselt rahulik, sest kogu eelnev puudutab juba käesolevat aastat. Oma värskelt esitatud möödunud aasta aruandes on nad aga COVID-19 teema sisse toonud.

„Ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut bilansipäevajärgse mitte korrigeeriva sündmusena. Aruande kinnitamise seisuga on eriolukord Eestis lõppenud ja võime tuua välja järgnevad hinnangud viiruse leviku mõju kohta ettevõttele:

Ehitus: viiruse raames peatati mitmed arendusprojektid, mistõttu on oodata, et pakkumine hakkab ületama nõudlust ja tekib surve ehitushindadele.

Üürimine: Südalinna büroopindade vastu ei kadunud huvi ka COVIDi ajal. Väiksema finantsvõimekusega kaubandusüürnikud peatasid oma laienemisplaanid, kuid mitmeid kriise näinud rahvusvaheliste brändide pikaaegset strateegiat kriis ei mõjuta.

Finantseerimine: bilansipäeva järgse sündmusena allkirjastas Porto Franco sündikaatlaenulepingu Luminor AS´i ja EBRD´ga 102 miljoni euro suurusele laenule. Mõlemad partnerid on usaldusväärsed ja hästi kapitaliseeritud ja ettevõte tegeleb laenulimiidi avanemiseks vajalike tingimuste täitmisega," ütlevad nad aruandes.

Laenude küsimus

Juba enne 102 miljoni laenamist ning riigilt saadud 40 miljoni eurost laenu oli Porto Franco laenukoormus suur. Seejuures tagasimakse tähtajad on kõigil lühiajalised. 2020. aastal lõppenud laenulepinguid oli 45,45 miljoni euro eest. 2021. aastal lõppevaid laene lisaks ligi 30 miljoni eest. Samas on pikemaajalised laenud võetud kõik kas emaettevõtjalt, osanikult või osanikuga seotud ettevõttelt. Sel aastal tagasi makstavatest laenudest üle 36 miljoni oli võetud residendist äriühingult. Laenu intressid on pea kõigil laenudel 10 protsenti.

Aruandes on öeldud, et lühiajaline laen residendist äriühingult, täpsemalt 36 155 000 eurot, on tagatud hüpoteegiga, mis on seatud kinnisvaraobjektile. Laenud omanikega seotud ettevõtetelt on tagatiseta.

Meedias on kajastust leidnud see, et tegelikult oli Porto Franco omanikel riigilt laenu saada selleks, et kinni maksta just see sama „residentist äriühingult" saadud laen, mille niidid viivat Venemaale.

Võlad ja kahjum

Porto Franco OÜ muu võlakoormus oli 2019. aasta lõpu seisuga kasvanud 5,19 miljonilt eurolt 8,8 miljonile eurole. Eelkõige oli tegemist võlgadega tarnijate ees.

Kui üle-eelmisel aastal oli Porto Franco OÜ kahjum 2,65 miljonit eurot, siis 2019. aastal vähenes see 1,55 miljoni peale. Tulude poolt ei ole aruandes ära toodud. Neid praegu veel ei olegi.

2018. aastal sai firma laenu 20,5 miljonit eurot, 2019. aastal 29,5 miljonit. Tagasi maksti üle-eelmisel aastal veidi alla poole miljoni (lisaks 1,6 miljoinit intresse) ja eelmisel aastal täpselt miljon eurot (lisaks 2,68 miljonit intresse).

Ettevõtte põhivara kasv oli 93,7 miljonilt eurolt 125,3 miljoni euro peale. Käibevara kasv samal ajal 1,55 miljonilt eurolt 3,1 miljonile eurole.

Mida ettevõte arendab?

Porto Franco OÜ on asutatud 2015. aasta veebruaris ning ettevõtte tegevuse eesmärgiks on Tallinna kesklinna, Admiraliteedi basseini, Kai tänava, Poordi tänava ning Laeva tänava vahelisele maa-alale kinnisvaraprojekti arendamine ning peale selle valmimist kompleksi opereerimine eesmärgiga teenida ettevõtte omanikele ning investoritele pikaajalist dividenditulu.

Ettevõttele kuuluvad ülalnimetatud maa-alal asuvad kinnistud, kogumahuga ca 28 500 m2 ning vastavalt ettevõtte tegevuse eesmärkidele rajatakse nendele kinnistutele ca 150 000 m2 suuruse brutopinnaga, 3 maa-aluse ning 5 maapealse korrusega hoonekompleks. Kompleksi kolmele maa-alusele korrusele rajatakse autoparklad ning hüpermarket, kahele esimesel maapealsel korrusele valdavalt kaubandus- ja toitlustuspinnad ning 3. kuni 5. korrusele hotell, bürood ning teeninduspinnad.

2019. aastal investeeriti objektidesse 30,1 miljonit eurot, millest 5,5 miljonit eurot moodustavad kapitaliseeritud laenukasutuse kulud. 2018. aastal investeeriti vastavalt 20,7 miljonit eurot, millest 3,6 miljonit olid laenukasutuse kulud.

Kinnistule on seatud hüpoteek summas 51,3 miljonit eurot.

Porto Franco OÜ osanikeks on Deltamax Group OÜ 80 protsendiga ning Bonaares OÜ ja AS Amalfi mõlemad 10 protsendiga. Seejuures Deltamax Groupi omanikuks on Rauno Teder. Bonaares kuulub suures osas ehitusärimees Lembit Lumpile, aga 5-protsendilised osad on ka Hetti Lumpil ja Evelin Suil. Amalfi AS niidid viivad küll Maltale registreeritud Castra Hiberna Foundationini, kuid on teada, et see firma kuulub selle kaudu Heldur Meeritsale.