"Kurikuulus" Tero Taskila annab hinnangu: Baltimaade ühine lennufirma tähendaks konkurentsi vähenemist ning kõrgemaid piletihindu

Minu meelest on praegune lahendus Eesti jaoks parim. Selline olukord loob konkurentsi, mis on reisijatele hea. Ühine lennufirma tähendaks konkurentsi vähenemist ning kõrgemaid piletihindu, kommenteeris endine Estonian Airi juht Tero Taskila Nordica ümberkorralduste kava ning võimalikku Balti riikide ühise lennufirma loomise võimalust.

Kui Estonian Air tegevuse lõpetas, oli Tallinnal lennutegevuse jätkamiseks väga vähe võimalusi. Omanikud tegid nutika strateegilise sammu, kui lõid turunduskeha Nordic Avation Group AS-i, mis lubas Eesti lipul lehvida, ning lennutegevuseks eraldi keha Regional Jet OÜ, mis sai teiste heaks lennata.

Adria Nordica lendude operaatorina oli küll kallis, kuid andis aega parema ning suurema partneri LOT-i leidmiseks. See oli samas seisus kui Estonian Air / Nordica, aga suuremal skaalal. LOT oli kahjumis ning valitsus ei tohtinud ettevõttesse märkimisväärse strateegilise muudatuseta rohkem raha süstida. Lennufirma oli konkurentsis kaotanud suurema osa rahvusvahelisi lende, seda peamiselt Lufthansale, mis lendab oma sõlmlennujaamadest kaheksasse Poola linna, ühendades need efektiivselt maailmaga. Seetõttu oligi LOT sunnitud võrgustikku Poolast väljapoole laiendama.

Nordicasse investeerimine lubas LOT-il geograafilist jalajälge laiendada. Nüüd ongi Tallinn LOT-i teine suurem sõlmlennujaam, suurim väljaspool Poolat.

Kuigi airBaltic on Läti jaoks edukas ja kasulik, on Eesti valitsus nende pakutud teenustesse alati ettevaatlikult suhtunud. Kui aeg muutub keerukaks, kaitseb airBaltic esmajärjekorras Läti teenuseid. Seda on neil tänu Riia tugevale sõlmlennujaamale ka lihtne teha. Ehk kui nõudlus Baltimaades väheneb, siis aitab Balti riikide kaudu toimuv liiklus ettevõttel edasi tegutseda. Tallinnal sõlmlennujaama ei ole.

Eespool kirjeldatut arvestades ei ole ühise Balti lennufirma loomine olnud kunagi tõsine plaan, kuigi arutelud selle üle toimuvad.

Aeg on näidanud, et Balti linnad suudavad minimaalse võrgustiku säilitamiseks piisavalt lennufirmasid kaasata. Leedukate olukord on kõige kehvem, neil on kõige väiksem ühenduvus. Neil on küll palju odavlennufirmasid, kuid tõsist globaalset ühendust pakuvad vähesed.

Minu meelest on praegune lahendus Eesti jaoks parim. Käitaja peab suutma raha teenida. Kommertspoolt korraldab tugev lennufirma, mis on osa suuremast alliansist (LOT). See on nagu SAS-i omanduses olek, kuid parematel tingimustel.

Selline olukord loob konkurentsi, mis on reisijatele hea. Ühine lennufirma tähendaks konkurentsi vähenemist ning kõrgemaid piletihindu.

Praeguses olukorras saab Eesti säilitada lennutööstuse (piloodid, hooldus jms), mis tulevikus kasvab ning lubab eestlastel välismaal tööd leida.

Varasem airBalticu kommertsdirektori Tero Taskila sai Estonian Airi juhiks juunis 2011. Estonian Airile juhi leidmine polnud kerge ning nõukogu tegeles sellega pikka aega. Juunis 2011 nimetas Estonian Airi nõukogu, kuhu kuulusid Aare Järvan, Raul Allikivi, Joakim Helenius, Valdo Randpere, Heldur Meerits ja Bo Zakrisson, Taskila presidendiks.

Taskila on saanud bakalaureusekraadi USAs Colorado Ülikoolist ärijuhtimise alal ning magistrikraadi lennunduses Londonis.

Siinses avalikkuses tekitas pahameelt peamiselt tema ülikõrge, 33 000-eurone kuupalk. Tööläbirääkimistel oli Taskila nõus poole väiksema palgaga, kui sellele lisanduks suur tulemustasu firma kasumisse tüürimise eest. Selgus aga, et seadus lubas riigifirmade juhtidele maksta vaid kuni nelja kuupalga suurust tulemustasu aastas, mistõttu saigi uus juht nii kõrge põhipalga.

Eesti riik seadis 2010. aasta sügisel pärast Estonian Airi aktsiate enamusosaluse omandamist ettevõttele eesmärgi suurendada siinseid lennuühendusi ja saavutada kasumlikkus. Taskila plaan eesmärgi saavutamiseks oli liinivõrgustiku laiendamise strateegia.

2012. aasta keskpaigaks leidis aga nõukogu, et valitud strateegia sisaldas riske, mille realiseerumine halvendas märgatavalt ettevõtte majandustulemusi. 2012. aasta oktoobri lõpus teatas Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke, et lähtuvalt senistest majandustulemustest ja tulevikuväljavaadetest otsustas nõukogu aasta varem valitud tegevussuunda muuta ja nimetads uue tegevjuhina ametisse Jan Palméri.

Palmeri kuupalk Estonian Airis oli 21 500 eurot. Lisaks tuli temaga ettevõttesse kaks konsultanti, nii et nagu kinnitasid eksperdid: isegi kui uued konsultandid saaksid lennunduse mõistes ülitagasihoidlikud 6000 eurot kuus, ületaks uue meeskonna töötasu Taskila palka.