Kurioosum: Tallinna Sadamas hoiti 14 aastat tööl meest, kes 13 aastat puhkas
Tallinna Sadam ei oska eelmise juhatuse kaalutlusi ja kokkuleppeid kommenteerida. Palgata puhkusel oleva inimese eest peab aga teatavasti tasuma sotsiaalmaksu. Urmi palk ei olnud kindlasti väike ning selle pealt maksti pikki aastaid kena tasu. Tema lähedased suhted sadama endise juhatuse esimehe Ain Kaljurannaga ei ole mingi saladus.
Tallinna Sadamast öeldi Ärilehele, et Aivar Urm töötas Tallinna Sadamas 22. novembrist 2001. aastast kuni 2015. aasta 28. augustini. Tema leping lõppes niisiis sadama altkäemaksuafääri puhkemise ajal.
Ta asus esmalt tööle SRÜ suhete direktori ametikohale ja alates 1. septembrist 2004 juhatuse nõuniku ametikohal. Töötasu maksti mehele viimati 2004. aasta novembris.
„Suure osa sadamas olnud ajast on ta olnud palgata puhkusel. Ka alates 1. jaanuarist 2005 kuni töölepingu lõpetamiseni 28. augustil 2015 oli tema leping peatatud tasustamata puhkusel viibimise tõttu," ütles Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro.
„Lepingu ja selle muudatuste järgi on töö sisu toodud ametijuhendis. Ametijuhend on tänaseks arhiivi saadetud," lisas ta ning ütles, et tänane sadama juhtkond ei oska eelmise juhatuse kaalutlusi ja kokkuleppeid kommenteerida.
Aivar Urmi karjäär Tallinna Sadamas:
Urm oli niisiis sadama hingekirjas kokku 13 aastat ja 10 kuud, sellest tööl veetis ta aasta ja kolm kuud ning palgata puhkusel 12 aastat ja 7 kuud.
22.10.2001 - 30.06.2002 - tööl (veidi üle 8 kuu)
01.07.2002 - 31.12.2003 - palgata puhkusel (peaaegu 18 kuud)
01.01.2004 - 28.03.2004 - tööl (peaaegu 3 kuud)
29.03.2004 - 11.06.2004 - palgata puhkusel (2,5 kuud)
12.06.2004 - 31.08.2004 - tööl (2,5 kuud)
01.09.2004 - 06.10.2004 - palgata puhkusel (1 kuu)
07.10.2004 - 30.11.2004 - tööl (peaaegu 2 kuud)
01.12.2004 - 31.12.2004 - palgata puhkusel (1 kuu)
01.01.2005 - 28.08.2015 - palgata puhkus (10 aastat ja 9 kuud)
Urmil on Tallinna Sadama afääris oma roll
Eelmise aasta 30. novembri Eesti Ekspressis seisis:
Kuuldavasti saatnud kapo Marcel Vichmanni pikaajalisele partnerile, peamiselt Austraalias ja Macaus aega veetvale Aivar Urmile signaali, et Tallinna Sadama juhatuse esimees, meeste hea sõber Ain Kaljurand ei pääse enne aresti alt, kui Urm suudab oma reisiplaanidesse mahutada ka visiidi Eesti Vabariiki, Tõnismäele, Kaitsepolitsei kontorisse.
Urmi hoiatati sõprade poolt, et siia saabudes viiakse ta esimese asjana 48 tunniks aresti alla. Lõpuks saavutatud huvitatud osapoolte vahel kokkulepe, et ta tuleb jutuajamisele, kuid ilma käeraudade ja muude jõudemonstratsioonideta.
Mõjukas mees
2012. aasta 7. detsembri Äripäev kirjutas sellest, milline mõju on Aivar Urmil Eesti transiidisektoris - nii Eesti Raudtees kui Tallinna Sadamas.
Kui riigifirmale EVR Cargo uut juhti otsiti, saatis kaitsepolitsei ministritele ja presidendile salajase raporti, milles viidati võimalikele riskidele. Hoolimata kapo hoiatusest, valiti Ahto Altjõe EVR Cargo juhiks, kirjutab Äripäev
Äripäevale teadaolevalt on raportis kirjeldatud nii Altjõe, Paali kui ka jagunemiseelse Eesti Raudtee nõukokku kuulunud Andrus Kuusmanni sidemeid ühe või teise ärigrupeeringuga.
Altjõed seostatakse aastaid Eesti Raudtees suurt mõjuvõimu omanud Aivar Urmi ja kevadeni Eesti Raudtee juhatusse kuulunud Priit Halleriga. Sealt viivad niidid omakorda edasi Marcel Vichmanni, Ain Kaljuranna ja veel mitme teise ärimeheni. Hallerit on nimetatud mitme Eesti Raudtee tehingu ajuks ning Urmi mõju Eesti Raudtees toimunule soovitatakse mitte alahinnata.
