1884. aastal Ameerikasse tulnud Tesla asus kohe tööle Edison General Electricus. Ta sai tänases vääringus palka 440 dollarit nädalas ning Edison lubas, et kui keegi suudab tema poolt loodud alalisvoolu-mootorit oluliselt parandada, siis saab ta boonusena 50 000 dollarit, mis oleks täna võrdne miljoniga. Tesla suutiski teha kahe kuuga imet, kuid Edison ütles: „Tesla, sa ei saa Ameerika huumorist aru," ning ei maksnud mehele sentigi boonust. Ta pakkus hoopis 10-dollarilist palgatõusu. Tesla lahkus samal päeval ettevõttest. Nikola esimene oma ettevõte ei olnud edukas ning vahepeal teenis ta raha kraavikaevajana.

1879. aastal oli Edison see mees, kes tutvustas maailmale esmakordselt elektrit. Ta oli alalisvoolu isa. Tol ajal oli tegemist täieliku revolutsiooniga. Edisoni ettevõte ja mees ise said vägukiirusel püstirikkaks. Tema käes oli võimas patent.

1887. aastal lõi Nikola Tesla oma teise firma, Tesla Electronic Company. Mõne kuuga leiutas mees midagi, mis on meie tänase elu aluseks - vahelduvvoolu tootva mootori. See oli Edisoni loodust iga näitaja poolest üle. Näide tänapäevast:  Täna on pea iga majapidamine varustatud vahelduvvooluga, kuid me kasutame ka alalisvoolu - seda kohtame näiteks patareides. Kujutage nüüd ette, et teie külmik kasutab patarei-toidet. Lisaks sellele, et patareid on kallid, tuleks neid ka pidevalt vahetada. Pistikust tulev vahelduvvool aga teeb sama asja ära väga vähese rahakulu ja vaeva eest.

Alalisvoolu miinuseks on ka see, et see suudab elektrienergiat pakkuda vaid vähestele majapidamistele samal ajal. Vahelduvvoolu saab aga transportida sadade kilomeetrite kaugusele.

Tesla alustas koostööd Westinghouse Electric & Manufacturing Company'ga. Tesla sai pantendi kasutamise eest 60 000 dollarit ehk tänases rahas 1,4 miljonit dollarit. Lisaks 150 aktsiat ning 2,5 dollarit iga toodetud hobujõu eest. Tesla hakkas teenima ka 2000-dollarilist kuupalka (tänapäeval 48 000 dollarit). Ettevõtte omanik George Westinghouse maksis Nikolale meeleldi kõik lubatud summad ka välja. Vahelduvvoolu edu oli meeletu. 1890ndal aastal sai Teslast miljonär (25 miljonit täna).

Näotu võitlus

Edison ei olnud sellega loomulikult rahul. Ta alustas PR-kampaaniat, et konkurenti põrmustada. Ta hakkas avalikult hukkama hulkuvaid kasse ja koeri, tõestamaks, et vahelduvvool on ohtlik. Suure publiku ees tappis ta elektrivooluga ka elevandi. Iroonilisel kombel sai mees siit ühe oma leiutise idee, milleks on elektritool.

Tesla ise hakkas vastu sõdima. Ta lasi rahva imestuse saatel endast läbi miljon volti elektrit, et tõestada, et ainus vahelduvvoolu kõrvalnäht on halb soeng (elektrit täis).

Edisoni sõda tõi aga kaasa kaose ning Westinghouse'il hakkas halvasti minema. Viimases hädas pöördus ta Tesla poole, et too loobuks oma tasudest, kasvõi ajutiselt, et ettevõte alles jääks. Nikola Tesla tegi nüüd ootamatu otsuse - ta tõmbas oma lepingu ribadeks ning ütles, et ta on Westinghouse'le vaid tänulik, et too temasse uskus. Nii päästis ta ettevõtte pankrotist, aga loobus ka oma edasistest õigusest patentide pealt teenida. Westinghouse maksis oma heale sõbrale siiski veel 216 000 dollarit (5,4 miljonit täna) ja sai patendid endale.

Tesla oli hea sõber ja suurepärane leiutaja, aga väga kehv kapitalist. Pankurid hindasid toona tema patentide väärtuseks 12 miljonit dollarit, see oleks tänases vääringus 300 miljonit. Mees oleks olnud targem, kui ta oleks oma õigustest loobunud näiteks viieks aastaks, seniks, kuni Westinghouse uuesti soone peale saab.

Juba õige pea saigi vahelduvvool taas hoo sisse ning Teslast oleks võinud saada esimene miljardär ajaloos. Tesla järeltulijad saaks veel tänagi nautida kenakest sissetulekut.

Järgmise 30 aastaga läks aga Teslal kõik allamäge. Ta investeeris mitmesse leiutisse, mis läbi kukkusid. Surres oli mees 87-aastane ning pankrotis. Ta elas üksinda New Yorgi hotellis ümberringi vaid tuvid. Kehv oli ka mehe vaimne tervis. Hotelli ja toidu eest maksis George Westinghouse, kes pidas sõpra meeles kuni elu lõpuni.

Karma hammustas aga tagumikust Thomas Edisoni. Tema ettevõte Edison General Electric ei pääsenud ka ise voolu-sõjast kahjudeta. Ka temale jäid üles mitmed võlad. J.P Morgan sai seejärel ettevõtte ainuomanikuks ning Edisoni jäi kõigest ilma. Kõigest sellest kasvas välja tänapäeval tuntud ettevõte General Electric, mille väärtus on umbes 244 miljardit dollarit. Ka Westinghouse'l läks väga hästi. 1995. aastal ostis ettevõte näiteks CBS-i telejaama. Siis läks aga kogu krempel Viacomi alla.

Tesla suurimate austajate hulka kuuluvad lisaks Elon Muskile ka Google'i loojad Larry Page ja Sergei Brin. Serbia linnas Belgradis on aga Nikola Tesla nimeline lennuväli. Tema pilt on ka Serbia rahatähel.

Nikola Tesla väärib austust. Tegemist on ühe läbi aegade olulisema leiutajaga, kuid paraku ei lõppenud tema elutee rõõmsates toonides. Ehk oleks kõik läinud teisiti, kui ta oleks olnud lisaks ka parem ärimees. Tagantjärgi on muidugi kõik targemad.