„Kui ühel hetkel kriis läbi saab, siis lootust sellele, et Tallinna lennujaamast taastuks selline lendamine nagu oli enne kriisi algust – sellist lootust ei ole,” märkis Nordica juht Erki Urva kolmapäeval „Aktuaalses kaameras”.

Kuigi rahvuslik lennufirma on valmis Eesti riigile selles olukorras appi tulema, on neil selleks vaja ka riigilt rahalist abi, kuna ligi 20 ettevõttele kuuluvat lennukit seisavad praegu jõude ja sissetulekud on viimase kuu ajaga kukkunud nulli. On selge, et ilma riigi toeta ükski lennufirma tekkinud olukorrast välja ei tule.

Täna teadaoleva info kohaselt panustavad näiteks lätlased 150 miljonit eurot oma lennufirmasse airBaltic, Rootsi, Taani ja Norra ühine lennufirma SAS on saamas abi 300 miljoni euro ulatuses ning soomlaste Finnair lausa 600 miljoni euro ulatuses.

Urva kinnitusel on Nordica ootused riigiabi osas oluliselt väiksemad, kui naaberriikide lennuettevõtetel. Enne kriisi liikus ettevõte ka kasumikursil. Küll aga ei soovi Eesti rahvuslik lennufirma seda summat, mida nad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitatud taotluses küsivad, veel avaldada. Samas on Urval juba pakkuda ka võimalik rahastusallikas.

„Vastav kriisimeede on olemas ja see on praegu riigikogus arutlusel. See on osa sellest esimesest abipaketist, kus räägiti 300 miljonist eurost, mida antakse võimalikeks investeeringuteks riigile kuuluvate ettevõtete osa- või aktsiakapitali,” märkis Nordica juht.

Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et kaalub Nordica toetamist – sest see aitaks pärast kriisi taandumist Eesti lennuühendusi muu maailmaga kiiresti taastada –, nõuab see valitsuse otsust. Praegu pole veel teada, millal rahvusliku lennufirma toetamine valitsuse lauale jõuda võiks.

Lennujaam vähendanud töötasu ja töötajate koormust

Tänasest olukorrast on tugevalt pihta saanud ka Tallinna ja Eesti regionaalseid lennujaamu haldav Tallinna Lennujaam AS. „Koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud eriolukord halvas lennuliikluse kogu maailmas, tuues märtsikuu jooksul lennuoperatsioonide ja lennureisijate arvu rekordmadalale tasmele – reisijate arv langes 55%, lennuoperatsioonide arv üle 90%,” kirjeldas ettevõtte kommunikatsioonispetsialist Jane Gridassov.

Kuigi märtsikuu lõpuks oli reisiliiklus peaaegu peatatud, on töö Tallinna lennujaamas siiski jätkunud – peamiselt teenindatakse kauba-, otsingu- ja päästetööde, meditsiini ning eriolukorraga seotud lende. Samas on Tallinna Lennujaam vähendanud töötajate töökoormust ja -tasusid 30% ulatuses ning regionaalsed lennujaamad on lennukitele maandumiseks avatud kahetunnise etteteatamisega. Kedagi koondatud seni ei ole.

Ka lendavad praegu Tallinnast kaks lennufirmat. Kolm korda nädalas on võimalik lennata Lufthansaga Frankfurti ja Belaviaga Minskisse. Ühtlasi on Finnair teada andnud, et alustab Tallinna-Helsingi liinil alates 16. aprillist üks kord nädalas neljapäeviti lendamist ning 14. maist kaks korda päevas lendamist.

„Täna ei ole ükski nendest lennufirmadest teatanud, et plaanib mingil ajahetkel lendamise lõpetada ehk et tänase teadmise juures lendavad nad kogu eriolukorra perioodi. Loomulikult võib olukord muutuda, mistõttu oleme reisijatele südamele pannud, et oluline on jälgida lennuplaani ning vajadusel ka oma reisifirmaga ühendust võtta,” rääkis Gridassov.

Ka ütles lennujaama esindaja, et seni pole ka ükski lennuettevõte – kes enne kriisi Tallinna lendas –, öelnud, et ei plaani tulevikus neid lende taastada. „Seetõttu lähtume põhimõttest, et olukorra paranedes taastub lennuliiklus tasapisi. Paljuski sõltub see erinevate riikide piirangutest ja sellest, mis tempos riigid hakkavad eriolukorrast väljuma,” märkis Gridassov.

Tema kinnitusel on ettevõtte liiniarenduse meeskond regulaarses kontaktis lennufirmadega. „Tallinna Lennujaam on igal hetkel valmis taastama lennuliikluse varasemas mahus. Meie, aga ka lennufirmad monitoorivad olukorda pidevalt, sest kõigi huvides on liiklus kiirelt taastada,” lisas Gridassov.

Nordica hakkaks kaugemaid sihtkohti teenindama

Kuna esmaprioriteediks saavad alguses nö ettevedamislennud sellistesse sõlmjaamadadesse nagu Helsingi, Stockholm ja Riia, jääks Nordica ülesandeks Eesti ühendamine teiste oluliste sihtkohtadega. Praegu teostab Nordica tütarfirma Xfly veel üksikuid lende Taanis ja Rootsis ning peamiselt SAS-i tellimusel, kõik Tallinna ühendused on aga ettevõtte klientide soovil peatatud.

„Nordica ja Xfly on siiski endiselt valmis jätkama repatrieerimise lendudega, kui kusagil Euroopas on kriitiline hulk kaasmaalasi kojulendu vajamas. Meil on tihe infovahetus Eesti saatkondadega erinevates riikides ja mh ka Rootsi saatkondadega teistes Balti riikides, et aidata rootslastel oma kodumaale pöörduda. Oleme 24/7 valmis lendama,” rääkis lennufirma kommunikatsioonijuht Toomas Uibo.

Mis puudutab kriisijärgseid lennuühendusi ja sihtkohti, siis märkis Uibo, et lennuliinide taastamine sõltub sellest, milliseks kujuneb kriisijärgne turuolukord Tallinnas. „Me ei ole väga kindlad selles osas, et võõrfirmad tormavad esmajoones just Tallinnast lendama. See kriis jätab nii lennundusse kui ka turismindusse väga sügava ja aastetepikkuse jälje,” sõnas temagi.

Ka rõhutas Nordica esindaja, et lennufirma ärimudel on selline, et see võimaldab neil paindlikult turusituatsioonile reageerida. „Kui konkurents Tallinna lennujaamas läheb liiga tihedaks ja kasumi teenimine võimatuks, on võimalik lennud peatada. Lendude peatamine aga ei tähenda kuidagi Eesti lennufirmale pankrotti, sest tütarfirma Xfly lendab endiselt edasi ja teenib raha koostöös teiste lennufirmadega,” selgitas Uibo, viidates lennufirma senisele edu toonud allhankel põhinevale ärimudelile.