Kust saab laulu- ja tantsupidu vedav sihtasutus raha ja kuhu see kulub?
Eesti Laulu- ja tantsupeo sihtasutus kirjutab oma 2016. aasta aruandes, et nende aasta kogutulu oli veidi üle 1,66 miljoni euro. 88,3% sellest ehk 1 469 060 eurot oli riigieelarveline finantseerimine. 174 156 eurot ehk 10,5% kogu eelarvest tuli äri tehes. Kultuurkapitali sihtfinantseerimine ja muud tulud moodustasid mõlemad 0,6% eelarvest.
Aruandeaastal kulutati 1 689 196 eurot. Praegu kestva peo ettevalmistamiseks läks sellest 520 578, muudeks projektideks 876 485 eurot. Majanduskulu oli aruandeaastal 312 203 eurot.
Nii 2015. kui ka 2016. aasta lõpetati kahjumis. Seejuures 2015. aastal oli sel real -106 338 eurot, 2016. aastal - 26 234 eurot.
Sihtastutuses töötas 2016. aastal 9 põhikohaga töötajat. Kui võtta arvesse kõiki töötajaid, ka juhte, siis oli 2016. aastal sihtasutuse töötajate keskmine palk 1766,4 eurot.
Kulud on täpselt teada
Sihtasutus on väga täpselt lahti kirjutanud, mille peale neil raha kulunud on. Nii näiteks on XII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisega seotud kulud ületanud veidi algset eelarvet. 492 215 eurot kulus näiteks järgnevalt:
Kunstilise ja loominguliste protsesside eestvedamine ja juhtimine, toimkondade töö korraldamine - 173 000 eurot;
Töö peo loomeprotsessis osalevate professionaalsete heliloojate, koreograafide, luuletajate ja muusikutaga ehk autorilepingud - 87 800 eurot;
Õppeprotsessiks vajalike õppematerjalide loomine, kirjastamine, tootmine ning transport maakondadesse - 85 000 eurot;
Pidude kontseptsiooni ja repertuaarikava tutvustavate piirkondlike seminaride korraldamine kollektiivijuhtidele ning seminarid koostööpartneritele maakondades - 95 000 eurot;
Maakondade tugivõrgustiku käivitamine kuraatorite kaudu, terepäevad, üritused maakondades - 31 500 eurot;
Kollektiividega kommunikatsioon, info kulu. Elektroonilises registris peole registreerumine - 20 000 eurot.
Raha puistatakse Eestimaa peale laiali
Kõige enam kulub sihtasutuse raha aga strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, selleks, et laulu- ja tantsupidude traditsiooni üldse elus hoida. Toetusprogrammist jagati 2016. aastal laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidvatele kollektiividele 845 000 eurot. Kusjuures suurima summa moodustavad siin just otsetoetused. 2016. aastal sai 1107 koori- ja orkestrit kokku 324 370 eurot. Keskmiselt 293 eurot kollektiivi kohta. 1106 rahvatantsurühma ja rahvamuusika kollektiivi said 329 700 eurot ehk samuti veidi alla 300 euro kollektiivi kohta. Eks see aitab neil mõnevõrra soetada igasuguseid peoks vaja minevaid vidinaid või teha muid jooksvaid kulutusi.
