Silja Line oli samuti kolme reederettevõtte ühisfirma, kuid asutatud mõned aastad varem ja saanud nime Frans Emil Sillanpää romaani "Noorena uinunud" peategelase järgi. Silja Line'i omanikud taipasid kähku, et Soome, Rootsi ja Ahvenamaa vahelise liikluse tulevik on reisiparvlaevad ning lasid 1960ndate alguses ehitada kaks uut sedasorti laeva, Skandia ja Nordia ning kümnendi teisel poolel veel kolm: Fennia, Botnia, Floria.

1960ndate keskel avastasidki Ahvenamaa ja Gotlandi reederid Rederi AB Vikinglinjen, Rederi AB Slite ja Rederi Ab Ålandsfärjan, kes seni olid omavahel kibedalt konkureerinud, et Silja Line hakkab turgu enda kätte saama. Niisiis otustati 1966. aastal mitte enam võistelda omavahel, vaid hakata turundusalast koostööd tegema ja asutada selleks täiesti uus firma.

Nime sai Viking Line ühelt osapoolelt, Vikingsfärjanilt (viikingiparvlaevad - rootsi k), kes edasise segaduse ärahoidmiseks muutis nime Rederi AB Solstadiks. Laevade ühtse kujunduse üle oli aga tükk aega vaidlemist. Vaidlus lõppes, kui Rederi AB Slite üks osanikke Inga Gattberg võttis käekotist oma huulepulga ja vedas sellega Viking Line'i asutamislepingule joone - saagu laevad seda värvi!

Punast värvi reisilaevad oli toona väga radikaalne mõte - kõik olid harjunud, et reisilaeva värv on valge. Siiski värviti kõik Viking Line'i laevad sestpeale Gattbergi Mexican Fire -nimelise huulepulga tooni. Ainus praegu liiklev erand on Cinderella, millel aastast 2003 on peavärv valge ja kõrvalvärv punane.

"Meil on värvitarnijatele täpne kood. Samas värvitoonist peame kogu aeg kinni," ütles Soome rahvusringhäälingule Yle Viking Line'i kommunikatsioonijuht Johanna Boijer-Svahnström.

Alguses oli Viking Line ainult kolme reederfirma n-ö koordineerimisüksus. Koos tehti turundust ja koordineeriti sõiduplaane, kuid laevad ostis igaüks ise ja pani neile ise ka nimed, samuti valis iga reeder endale marsruudid.

Üks konsortsiumi osapooli, Rederi AB Slite, valis laevanimed mütoloogiast (Apollo, Diana). Rederi AB Solstad, mis 1977. aastal ühines emafirmaga Rederi AB Sally, pani igale oma laeva nimele eesliite "Viking".

Ühisfirma kolmas osapool Rederi AB Ålandsfärjan, kes muutis 1967. aastal nime SF Line'iks (S - Sweden, F - Finland), aga pani kõigile laevanimedele lõppu liite -ella, seda omaniku ja juhi Gunnar Eklundi naise Elleni auks. Nii sõitsid 1970ndatel Vikingi värvides Marella, Kapella, Turella ja Aurella, nüüd aga Amorella, Cinderella, Mariella ja Rosella.

1980ndate alguses hakkas Rederi AB Sally, konsortsiumi domineeriv partner, otsima uusi liine. See sai firmale ka saatuslikuks, sest uued liinid ainult neelasid raha. 1987. aastaks oli Sally nii hädas, et omanikud otsisid sellele ostjat ning müüsid ettevõtte lõpuks Silja Line'i omanikele. Selle peale viskasid teised kaks partnerit Sally konsortsiumist välja.

1980ndate lõpus võttis konsortsiumi kahest allesjäänud partnerist üks, Rederi AB Slite ette maailma selleks hetkeks suurima ja luksuslikuma laeva, MS Europa ehituse. Ehitus langes kokku aga Rootsi finantskriisiga ja Rootsi krooni suure kukkumisega, mis kasvatas laeva hinda 400 miljoni krooni võrra. Slite, kes just aasta varem oli üle elanud 200 miljoni kroonise finantspõntsu - Soome laevaehitaja Wärtsilä Marine läks pankrotti ja seetõttu tuli reisiparvlaeva Kalypso lõpuniehitamisse rohkem investeerida - ei kannatanud teist järjestikust suurt kahjumit ning läks pankrotti.

MS Europa müüdi oksjonil maha konkurendile Siljale, ainus Vikingi konsortsiumi allesjäänud partner SF Line nimetas enda aga Viking Line'ks ümber ning läks mõned aastad hiljem selle nimega ka Helsingi börsile. Silja Line'i pidu kestis teatavasti aastani 2006, mil nende toonane omanik Sea Containers pidi võlakoorma kergendamiseks laevaliini Tallinkile müüma.