Kutsekooli lõpetanutest olid jõuluks tööle saanud pooled
Eelmisel kevadel kutsekooli lõpetanud noortest töötasid kuus kuud hiljem pea pooled – 49,1 protsenti. Neist omakorda ligi kolmandik asus ametisse õpitud või sellega sarnasel eri-alal. Rohkem kui kunagi varem oli neid, kes läksid samal sügisel edasi õppima kas täiskoormusega või töötamise kõrvalt, näitavad haridus- ja teadusministeeriumi värske analüüsi tulemused. Kes siis leidsid koolipingist püsti tõustes kohe in corpore töökoha? Selgub, et nii heas seisus on Eestis kõik kaevandamise ja rikastamise ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava rühmade lõpetajad.
Kuid asi pole mitte hoogsas kaevandamises või linnaehituses. Nendel nišierialadel õppijaid on Eestis lihtsalt väga vähe. Raskusteta leidis töökoha enamik värskeid õenduse, sotsiaaltöö ja nõustamise, kalanduse, juuksuritöö ja iluteeninduse valdkonna spetsialiste, kuigi neil erialadel õppijaid ja õpperühmi jagub. Märkimist väärib, et mida kaugemal õppeasutus Tallinnast asub, seda vähem on neid, kes pärast kooli lõpetamist kohe töökoha leiavad. Eriti kurb seis on Kirde-Eestis.
Kohe edasi õppima
Kuus kuud hiljem oli ilma tööta 17 protsenti lõpetanutest. Veel eelmisel aastal jäi see näitaja kuue ning 2007. aastal kolme protsendi kanti. Nende õppekavade nimekirjas, mille lõpetanutest on töökoha saanud väga vähesed, troonib esikohal muusika ja esituskunstide eriala. Suurt ei jää maha koduteeninduse, materjalitöötluse (puu, paber, plast, klaas), ehituse ja tsiviilrajatiste valdkond. Kui viimasena nimetatu puhul on see suuresti seletatav asjaoluga, et praegu lihtsalt eriti ei ehitata, siis muusikute ja koduteenindajate suurt ülejääki saab põhjendada edasiõppimise või lõpetatud õppe-rühma eripäraga.
Muusikaeri-alade lõpetanutest enamik jätkab kohe muusika- ja teatriakadeemias, selgitab ülevaates haridus- ja teadusministeeriumi analüütik Mihkel Nestor. Kodumajandusega on aga asjad nii, et suur hulk sel erialal õppinuid on erivajadustega noored, kelle jaoks on sobiva töö leidmine tervise tõttu raskendatud või kes ei otsigi seda. Kuid isegi kodumajanduse ja puhastusteenindaja eriala tavalõpetanule osutus töökoha leidmine keeruliseks ülesandeks, näitab võrdlus varasemate aastatega. Töökohtade nappusel on vähemalt üks hea asi: pea neljandik kutsekoolide lõpetanutest jätkas kohe õpinguid.
„Napid väljavaated kiirelt erialast tööd leida on otseselt mõjutanud inimesi haridusteed jätkama: kui 2007. aastal jätkas õpinguid 12,7 protsenti lõpetajatest, siis 2009. aastal koguni 21,8 protsenti,” märgib Nestor. „Loodetavasti aitab tööpuudus seeläbi inimestel jõuda kõrgemale haridustasemele, kui nad stabiilsetes majandusoludes jõudnud oleksid.” Igal sügisel võtavad kursusejuhendajad oma endiste kasvandikega ühendust, et uurida, kuidas neil on läinud. Välja jäävad sise- ja kaitseministeeriumi hallatavad õppeasutused ja erakutsekoolid, mis pole saanud riiklikku koolitustellimust.
Kuus kuud hiljem
Edasiõppijaid varasemast rohkem:
•• 2008/09. õppeaastal lõpetas kutsehariduses kokku 7521 õpilast. Aruanne kajastab 6890 lõpetanu käekäiku kuus kuud pärast lõpetamist. Neist 31,6% töötab õpitud või sarnasel eri-alal, 13,7% töötab muul erialal, 3,8% töötab ja õpib edasi, 18% õpib edasi, 17% on töötud või ei õpi ega tööta muudel põhjustel, 6,9% on sõjaväes või lapsega kodus, 9% puhul ei saanud kursusejuhendajad ühendust.
•• Tööleasujate osakaal vähenes aastaga enim: keskkonnakaitses (–31%), elektroonika ja energeetika õpperühma lõpetajate seas (–30%), koduteeninduses (–29%), materjalitööstuses (–26%), ehituse ja tsiviilrajatise õpperühmas (–25%).
Allikas: haridus- ja teadusministeeriumi analüüs, 2010
