Kütte hinna tõus toob kaasa sotsiaalsed probleemid

Küte võib palju kallimaks minna ja hinnaralli
jõuab kaugetesse maanurkadesse.

Jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse liige Andres Taukar, kes on ühtlasi Väo elektri- ja küttejaama juht, nentis Eesti Päevalehega vesteldes, et energia hinna tõus kujuneb järgmistel aastatel suuremaks, kui ehk osatakse oodata. Ühtlasi tõi ta esile huvitavaid seoseid, mida elektri ja toasooja hinnale mõeldes ehk ei oskagi arvestada.
Eelmine nädal oli üle Eesti pühendatud energiasäästule. Reedel Taukariga Väo elektrijaamas kohtudes tahtsin kohe teada, kas temagi leiab, et palju kõneainet andnud toidu hindade tõusu asemel hakkame juba õige pea ja lähiaastatel aina rohkem rääkima kütte ja elektri hinna kerkimisest. Aga praegu ei näi inimesed seda veel lõpuni teadvustavat.
„Ma olen täiesti nõus. See ohutunne on tekkinud vähemalt aasta tagasi, kui ühel hetkel oli näha, et majandussurutis kestab pikemalt, kuid energia hinnad ja nende kasv on kiirem kui inflatsioon. Tegemist on lihtsalt ressursiga, mis ei ole ammendamatu. Olgu ta siis põlevkivi, puit või muu kütus,” haaras Taukar kohe mõttest kinni ja lisas, et pikas perspektiivis peab iga kodanik aru saama, et energia on ja peabki olema kallis. „Ühelt poolt ta motiveerib energiat vähem kasutama ja väheneb mõju keskkonnale. Paha pool on võib-olla see, et aeg-ajalt ollakse vähe ettevalmistunud hinnatõusu paratamatuseks.”

„Mis meie olukorra raskeks teeb, on see, et mitmedki hinnatõusud langevad enam-vähem ühele perioodile. Esiteks elektrituru avamine 2013... ” alustas Taukar. Samal ajal jõustub veel ka Euroopa Liidu uus CO2 kauplemissüsteem? „Täpselt. Me enam-vähem aimame reegleid järgmisel kaubandusperioodil, kuid ei tea veel, mis saab olema kvoodi hind järgmisel perioodil. Praegu on see suhteliselt madalal tasemel, umbes 10 eurot tonn. Kliimapoliitika näeks selliseks tasemeks vähemalt 30–50 eurot tonn. Energia hind selle võrra tõuseb.”
Taukar tõi esile ühe küllaltki kaaluka teguri, mille tagajärjed energia hinnale võivad olla üpriski ettearvamatud. Selleks on lähitulevikus eeldatavasti kõvasti kasvav nõudlus puidu järele energiatootmises. Tema sõnul tõotab ses osas kõige suuremat mõju avaldada aina kasvav puidu põletamine põlevkivielektrijaamades – nii olemasolevates kui ka uutes ehitada plaanitavates põlevkiviplokkides. Neis on nimelt kavas põlevkivi ja puitu isegi täpselt pooleks kütta.

Teine hinnatase

Väo elektrijaam, mida Taukar juhib, kasutab töötamiseks hakkpuitu. Kui ehitatakse kaks uut põlevkiviplokki, siis need mitmekordistavad nõudlust hakkpuidu järele. „Kui küttepuidunõudlus tõuseb kuni kuue miljoni tihumeetrini, siis tänase raieplaani juures seda kogust Eestis ei ole,” ütles Taukar tõsiselt. „Aga on oluline küsimuse koht, kas meie oma puiduressursist jätkub kasvava nõudluse katmiseks või tuleb seda hakata importima. Mis tähendab seda, et meie hinnatase saab olema hoopis teine.”
Kui elektritootmine Eestis hakkab vajama senisest hulga suuremaid puidukoguseid, siis võib minna nii, nagu Taukar kirjeldas. Esiteks mainis ta asja head poolt: „Elektrituru seisukohalt on see ilmselt kõige odavam viis saada oma taastuvelektri-eesmärgid täis.”
„Kuid mida minu arvates pole tehtud – pole arvestatud näiliselt odava taastuvelektri tootmise viisi kaudseid mõjusid, mis võivad olla üpris suured ja negatiivsed. Tekib päris oluline nõudlus puidu järele, mis ka paratamatult hinda tõstab. Seda nii kodutarbijatele kui ka tööstusele. Ka käesoleva aasta hinnatõusud – puit kallines võrreldes möödunud aastaga umbes 20 protsenti – on ilmselt põhjustatud sellest, et põlevkivienergeetikas kasvas nõudlus puidu järele järsult. Ka kütuseid tuleb kasutada säästlikult.”
Aga mida see tähendab – kas ka seda, et maavanaemale läheb küttepuude muretsemine kallimaks ja ahjusoojus polegi enam nii odav? „Jah,” hindas Taukar olukorda.

Reaalne oht

Veelgi pessimistlikum stsenaarium võib tabada mitmeid väikeasulaid, kus kaugküttesoojus saadakse puidust. Kui elektritootmises kasvab nõudlus puidu järele kahe pooleldi puitu kasutava uue põlevkivikatla võrra, „on väga reaalne oht, et sellega kaasneb nii oluline hinnatõus, et osa praegustest puidukütte tarbijatest peab hakkama valima uusi kütteviise, See tähendab, et taastuvenergia kasutamine kogusummas väheneb ja tuleb ka teha uusi investeeringuid. Kaugküttevõrkude puhul on hoopis keerulisemad stsenaariumid,” ütles Taukar.
„Praegugi on paljudel kaugkütteettevõtetel piirhinnad lähedased elektrikütte hindadele. Uus kütuse hinna tõus viib tõenäoliselt nii mõnegi kaugkütteettevõtte sellisesse olukorda, et ta ei suuda enam oma kütuse eest maksta. Kahjuks ei ole meil ka korraldatud kaugkütte lõpetamist, kui see peaks vajalikuks osutuma. Näited on meil siin kahekümne aasta tagusest ajast, kui Ida-Virumaa mõnes linnas, nagu näiteks Sompa, muutus kaugküte konkurentsivõimetuks: tarbija ei jõudnud maksta, firma omakorda ei saanud kütuse eest maksta ja lõppkokkuvõttes tuli elanikel kütta oma kortereid käepäraste vahenditega,” lisas ta.
Kaugkütte lõpetamine oleks kohalikus mastaabis sotsiaalne katastroof? „See ei ole sel juhul enam hinnaküsimus, vaid pigem sotsiaalne küsimus,” nõustus Taukar. „Need pole stsenaariumid, mida ma üritan ette maalida kui kindlasti juhtuvaid, kuid kui vaadata numbreid, siis need pole välistatud.”

Hinnatõusu vastu aitab ainult energiasääst

Andres Taukar
jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse liige

Absoluutselt päri, igal juhul tuleb säästa. Siin on küll väike vastuolu: kui ma räägin jõujaamade ja kaugkütte ühingu nimel, võib tunduda, et kahjustame sellise ideoloogiaga oma äri. Aga fakt on see, et säästma peab hakkama, isegi kui see on kaugkütte huvide vastane. Osaliselt on see ka vastupidi. Kui kaugkütteettevõtted teevad oma investeeringuid, siis on mõttetu silmas pidada praeguse hetke tarbimist ja arvestada sinna mingit kasvu juurde.
Siin on ka riigi suunav roll ülioluline. Näiteks toetused kortermajade soojuspidavuse parandamiseks, neid peaks oluliselt massiivsemalt tegema. Eestlased on harjunud elama väikeelamutes. Ka nende säästu tuleks toetada. Meetmed parandavad riigi energiabilanssi, julgeolekut. Julgen öelda, et ühe või kahe uue põlevkiviploki asemel oleks need vahendid võinud panna parem energiasäästu ja tulemus oleks tunduvalt parem.