Kütus tegi röögatu hinnarekordi

 (17)

Diislikütuse liitri hind kerkis Eestis esimest korda tanklates üle 20 krooni piiri.

Tanklaketid on viimastel päevadel röögatult kütusehindasid kergitanud, mille tulemusel keris diislikütuse liitri hind esimest korda üle 20 krooni läve. Pidevalt on kerkinud ka bensiini hind. Näiteks surus juhtiv tanklakett Statoil eile oma teenindusjaamades bensiini 95 liitrihinnaks 17,95 krooni, bensiini 95 Ultima liitri eest küsis firma 18,20 krooni, diislikütuse hind kerkis aga koguni 20,30 kroonini liitri eest.

Mitmed kütusemüüjad kinnitasid Eesti Päevalehele mitteametlikult, et hinnaralli tagajärg on tarbimises juba näha – inimesed ostavad varasemast vähem kütust. Ametlikult on kütusekaupmehed kidakeelsemad.

Tarbitakse vähem

Näiteks Olerexi turundusjuht Antti Moppel ütles, et nende puhul saab rääkida kütuse tarbimise kasvu pidurdumisest. Hoolimata kõigest tuleb mai müügimahtude lõikes kõigi aegade rekordkuu, kuid kasv on tulnud tänu uute jaamade lisandumisele tanklaketti.

“Siiski, Olerexi selle aasta märtsis Turu-uuringute AS-ilt tellitud uuringust on näha, et 20-kroonine liitrihind sunniks suurt osa inimesi autoga sõitmist vähendama. See piir on diislikütuse puhul kätte jõudnud,” kinnitas Moppel. “Meie saame ainult loota, et tõeseks osutub hinnamulliteooria.”

Seotud lood:

Hiljutine nafta hinna langemine maailmaturul ja dollari kursi tõus võib siiski tähendada kütusehinna ajutist hangumist, mille tulemusel võiks Eestis bensiiniliitri hind jääda 18 krooni kanti.

Veho Eesti AS-i CitroeØni müügikonsultant Jüri Murumägi tunnetab iga päev, milline on inimeste meelsus kütuse hinnaralli suhtes. Kui varem osteti Murumäe hinnangul diislikütuse ja bensiiniga sõitvaid autosid enam-vähem ühepalju, siis nüüd on see jaotus juba selgelt bensiiniga sõitvate autode kasuks. “Kui kulu on sama, siis mis mõte on osta kallima kütusega sõidukit,” põhjendas ta.

“Seniajani ei ole suurt diislikütuse tarbimise langust olnud,” väitis aga Eesti õliühingu juht Toomas Saks. “Diislikütusega liigub ka palju ametiautosid, mistõttu ei näita see kuigi palju inimeste tegelikku rahakotti,” möönis ta. Kuna Eestis ei ole kütusetootjaid, siis ei erine Saksa sõnul meie tanklad palju suurtest kaubanduskettidest, kelle võimalused on hindade kujundamisel üsna tagasihoidlikud.

Müüjate kasum on kahanenud

•• Kui diislikütuse hulgihind Tallinnas kerkis möödunud aasta algusest selle aasta mai keskpaigani 68%, siis jäi samal perioodil tanklates müüdava diisli hinnatõusuks 55%.

•• Kui 2007. aasta jaanuaris oli hulgi- ja jaehinna keskmiseks vaheks 1,3 krooni, siis selle aasta mai keskel oli see vahe kahanenud 60 sendini. Seega sunnib diisli hinnaralli tanklakette vähendama ka oma kasumiosa. Teisiti võttes kujunes mai keskel, eilse hinnatõusu eel, hulgi ja jaehinna vaheks keskmiselt 3,2%, möödunud aasta alguses oli sama hinnalisa aga ligi 12%.