Eile Londonis viibinud Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare hindas olukorda kui äärmiselt keerulist ja vahendas kohalike ärimeeste hinnangut, et suure tõenäosusega kaotab Suurbritannia peaminister Tony Blair Iraagi sõja toetamise tõttu koha.

Eesti transiidile Vare ohtu ei näe, kuna Venemaa ei suurenda ekspordimahtu, kuigi nad seda sooviks. Vare sõnul on selle põhjuseks kaks asjaolu: Venemaa valitsus tahab praegu sisse viia seadusparandust, mis võimaldaks operatiivsemalt määrata eksporti minevale naftale ja naftatoodetele ekspordikvoote ning sõja algusest tulenev naftahinna langus maailmaturul. “See tähendab, et seoses hindade kukkumisega ja valitsuse poolt ekspordikvootide suurendamisega on tulemuseks transiidi taseme säilimine,” ütles Vare. “Olen ettevaatlik seetõttu, et teoreetiline langus ei pruugi teoks saada lihtsalt seetõttu, et venelased ei saa puurauke kinni panna, nad peavad eksportima.”

Nafta hind Vare sõnul tulevikus pigem langeb kui tõuseb. “Kuni hetkeni, mil polnud teada, kas ja millal sõda algab, kõik varusid naftat. Seetõttu toimus hinnaralli ja hinnad ületasid mõistlikkuse piiri. Prognoos on, et nafta hind langeb piirini, mida OPEC peab vajalikuks ja jääb püsima kusagil 22–28 dollarit barrel. Pigem sinna allapoole. Varu on olemas ja sõja alguse tõttu võttis OPEC kvoodid maha ning toodab turule nagu jõuab.

Seetõttu pole kellelgi mõtet ennast tuleviku vastu kindlustades kõrgemat hinda maksta,” rääkis Vare.

Hoopis hullemaks võib Vare sõnul muutuda olukord juhul, kui Hussein annab käsu õhku lasta naftapuuraugud, kuna Iraagi eriväed on asunud neid mineerima. “Saddam on küll lubanud, et seda ei tehta, kuid mine tea. See võib tekitada hirmu ja mõningast puudujääki maailmaturul, mis on muuseas kasulik ka Venemaale.”

Eesti bensiini jaeturul pole esialgu erilisi hinnamuutusi oodata. Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik ei soovinud ennustamisega tegeleda. “Turg on äärmiselt närviline ja seetõttu on võimalikud igasugused maailmaturuhinna muutused,” ütles Luik. “Jaemüügihind Eestis on seotud valmistoodete tarnehindade muudatustega ning seetõttu ei pruugi muudatused maailmaturuhinnas kohe tunda anda. Ka on oluliseks mõjufaktoriks kohalik konkurents ning hinnaliikumised on meil ka sellest mõjutatud.”

Eestil pole praegu strateegilisi kütusevarusid. Kuigi Euroopa Liit nõuab liikmesriikidelt 90 päeva suuruse varu olemasolu, sai Eesti selle punkti täitmisel ajapikendust. Majandusministri nõunik Heido Vitsur ütles, et varusid ei ole, sest nende soetamiseks pole lihtsalt raha. Jaevõrgus on kriisi tarbeks kuni viie päeva varu.

“Strateegiliste varude hoidmise kohustus on täna suhteliselt väike – Eestis kohapeal peab olema viie päeva varu, arvestatuna eelmisel aastal imporditud kogusest,” ütles Hede Kerstin Luik.