Kütuse kallinemine toob hiiliva hinnatõusu
Teenuste hind tõusis 0,8 protsendi võrra.
Võrreldes 2005. aasta aprilliga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 4,3 protsenti kallimad. Sealhulgas muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 6,5 ja mittereguleeritavad hinnad 3,6 protsenti.
See on ligi 2 protsendipunkti kõrgem kui euroala vastav näitaja. Samas kallinesid ka euroalal tarbekaubad ja teenused soovitavast enam ning olid aprillis 2,4% kallimad kui aasta varem, teatas Eesti Pank.
Enim mõjutas tarbijahinnaindeksit kütuse ja transporditeenuste hinna ning eluasemega seotud kulude kallinemine. Samas oli tavapärasest suurem ka mitmesuguste teenuste hinnatõus. Teatavaks üllatuseks oli alkoholi ja tubakatoodete 0,5 protsendiline kallinemine võrreldes märtsiga.
Juba mitmes kord viimase kahe aasta jooksul tuleb tõdeda, et kütuse kallinemine katkestas alanud inflatsiooni alanemise trendi. Eesti Pank prognoosis käesoleva aasta keskmiseks tarbijahindade kallinemiseks 3,6%. Peamine eeldus selle juures oli, et hiljemalt mais-juunis lakkab maailmaturu kütuse hindade inflatsiooni kiirendav toime.
Eluasemega seotud kulutuste hinnatõus oli tingitud ahjukütte, vähemal määral ka eluaseme remondi ja soojusenergia kallinemisest. Ahjukütte aastane hinnatõus kiirenes aprillis 34 protsendini ning lähikuudel ei ole oodata olulist aeglustumist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ahjuküte on üheks odavamaks kütteressursiks ning alternatiivsete energiaallikate (nt kütteõlid, gaas, elekter) kallinemine on kaasa toonud ka briketi ja puidukütte kiire hinnatõusu.
Lisaks on kasvava nõudluse taustal toimunud eluaseme remondiga seotud kulutuste kallinemine.
Aprillis jätkus toiduainete hinnatõus, kasv ulatus 4,2 protsendini. Sarnaselt eelmistele kuudele oli selle taga suuremas osas värskete köögiviljade kallinemine.
Märtsi lõpus alanud maailmaturu naftahindade kiire tõus olulist mõju aprilli inflatsioonile ei avaldanud. See on seletatav baasiefektiga, kuna möödunud aasta aprillis toimus samuti kütuse jaehindade tõus. Lasteasutsute teenused kallinesid kümnendiku võrra ja see kasvatas samuti inflatsiooni.
Kuises arvestuses ulatus inflatsioon 0,7 protsendini ning ainsana odavnesid sideteenused. Mootorikütuste 5-protsendiline kallinemine moodustas ligemale poole aprilli inflatsioonist.
Ülejäänud osa tulenes valdavalt toiduainete ja eluasemekulutuste kallinemisest.
Eurotsooni inflatsioon kiirenes aprillis esialgsetel andmetel 0,2 protsendipunkti võrra 2,4 protsendini eelmise kuuga võrreldes. Sarnaselt Eestile mõjutavad ka eurotsooni tarbijahindade arenguid energia ja tööstuskaupade kallinemine.
Inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev Eesti 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) ulatus aprillis 4,1 protsendini, mis ületab hinnanguliselt 1,4 protsendipunkti võrra inflatsioonikriteeriumi aluseks olevat kolme madalaima inflatsiooniga EL liikmesriigi põhjal arvutatud referentsväärtust. Referentsväärtust mõjutab alates märtsist ELi madalaima inflatsiooniga Poola ning lähikuudel ei ole oodata Eesti THHI ja referentsväärtuse vahe vähenemist.
Nafta maailmaturuhindade uued rekordilised tasemed ning eluasemeteenustega seotud hinnasurved toovad mais kaasa inflatsiooni kiirenemise kuni poole protsendipunkti võrra aprilliga võrreldes. Seejärel võib oodata hinnatõusu järk-järgulist aeglustumist allapoole 4 protsendi taset.
