Võrreldes EL liikmesriikides kehtivaid kütuste aktsiisimäärasid, on näha hulga riike, kus aktsiisimäärad on madalamad ning seda eriti diislikütuse osas.
Diislikütuse aktsiis on juba praegu Baltikumi kõrgeim.
Rahvusvahelise transporditeenuse seisukohalt on Eesti jaoks kõige olulisem jälgida, millised on aktsiisimäärad Baltikumis. Kui mootoribensiinide aktsiis on Eestis Baltimaade keskmine, siis diislikütuse aktsiis on juba praegu Baltikumi kõrgeim. 

Soomega võrreldes on Eesti aktsiisimäärad madalamad, seda eriti mootoribensiinide puhul. Selletõttu on ka mootorikütuste hind Eestis odavam ja sadamatele lähedal asuvad teenindusjaamad saavad laevale sõitjate arvel teatud määral lisakäivet.

Aktsiisitõus tõstab ka käibemaksu osa

Valitsuskoalitsiooni läbirääkijatel on plaan tõsta tulevast aastast kütusteaktsiisi 10% ja järgnevatel aastatel 5% aastas kuni 2019. aastani. Valitsuse plaani järgi tõuseb bensiini aktsiisimäär 2019. aastaks 0,423 eurolt 0,538 euroni liitrilt. Diislikütuse aktsiisimääraks saaks 0,393 euro asemel 0,500 eurot liitrilt. Kuna kütusehinnale lisandub ka käibemaks, siis tuleb aktsiisimäärade tõstmisel arvestada ka käibemaksu osa suurenemisega. See on selgelt läbimõtlematu ning äärmiselt ohtlik, mis muudab mootorikütused Baltikumi kallimateks, mille tulemusel väheneb vedelkütuste tarbimine Eestis. Äärmusliku näitena tuletagem meelde Leedu kogemust 2009. aastast kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa diislikütuse ostumahtudest kolis üle Poola.

Kütuse hind hakkab kasvama - 2019. aastaks üle 1,5 euro

Kui täna oleme harjunud madalate kütuste hindadega, siis meenutuseks olgu toodud, et eelmise aasta tavapärased jaehinnad olid 1,35 eurot. On selge, et kütuste maailmaturuhinnad ei jää tänastele tasemetele igaveseks. Prognoosid näitavad, et kütuste hinnad hakkavad aasta lõpus kasvama.
Läti kütusemüüjad on juba praegu ootusärevuses, et Eestis tõusva aktsiisimaksu tuules osa kütusekäibest endale haarata.
Juhul kui maailmaturuhinnad kasvavad 2014. aasta esimese poolaasta tasemetele ning valitsuse aktsiisitõusuplaan realiseerub, hakkab kütuse liiter 2019. aastal maksma üle 1,5 euro.

Statistikaameti andmetel tarbitakse 73% diislikütustest transpordisektoris ning vaid 9% kodumajapidamistes. Bensiini tarbimine jaguneb transpordisektori ja kodumajapidamiste vahel aga vastavalt 30% ja 70%. Sellest tulenevalt on Eesti jaoks oluline peamiselt just madal diislikütuse hind, kuna transpordiettevõtted tarbivad valdavalt diislikütust.

Aktsiis laekub hoopis naabermaade eelarvesse

Kuna diislikütuse hind on Eestis juba täna teistest Balti riikidest ja Poolast kallim, siis planeeritav aktsiisimäärade tõus vähendab meie konkurentsivõimet veelgi ning transpordiettevõtted hakkavad tankima rohkem lähiriikides, mistõttu tegelikkuses hakkab riigieelarvesse vähem kütuseaktsiisi laekuma. Veelgi enam - tugeva surve alla satub kogu rahvusvahelise transpordi sektor, kes peab ellujäämiseks olema võimeline konkureerima Läti, Leedu, Poola ja teiste Ida-Euroopa odavvedajatega. Läti kütusemüüjad, kes on Eesti plaanidega hästi kursis, on juba praegu ootusärevuses, et Eestis tõusva aktsiisimaksu tuules osa Eesti kütusekäibest endale haarata.

Vastavalt eeltoodule soovitab Olerex valitsusel lõpetada tikkudega mängimine ning ei toeta aktsiisimäärade tõstmist. Kütusel on kombeks plahvatada, mis tekitab aga augu riigieelarvesse.

Allikas: Olerex