Kütusefirma esindaja: miks ei kasuta Eesti kõiki võimalusi fossiilsete kütuste osakaalu vähendamiseks?

 (19)
Raimo Vahtrik
Raimo VahtrikFoto: Kaupo Kikkas

Kuidas on võimalik jõuda kliimaneutraalse majanduseni, kui otsustajad ei ole valmis eelistama taastuvkütuste võimalikult suure osakaaluga kasutamist fossiilsetele kütustele, küsib arvamusloos Circle K Eesti mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik.

Euroopa Liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide kohaselt peaksid liikmesriigid 2050. aastaks jõudma kliimaneutraalse majanduseni. Sisuliselt tähendab see suure CO2 jalajäljega fossiilsetest kütustest loobumist nii tööstuses kui igapäevaelus, sealhulgas transpordis.

Eesmärkide täitmise sõltuvus tarbijast

Transpordisektor on peale tööstuse üks suurimaid CO2 heitkoguse tekitajaid, mistõttu lasub suur vastutus keskkonnasäästlikuma majanduse saavutamisel just transpordisektoril. Näiteks vähendamaks õhusaastet näeb Euroopa Liidu kliimapoliitika ette, et aastal 2020 peab iga liikmesriigi transpordisektoris kasutatud mootorikütustes olema taastuvenergia osakaal vähemalt 10% koguenergiast.

Selle saavutamiseks hakati 2019. aasta mais müüma enamikes Eesti tanklates taastuvtoormest toodetud biokomponendiga kütuseid, mis aitavad hoida nii keskkonda kui õhukvaliteeti puhtamana ning tagavad mootorile sobiva energiaallika.

Hetkel väljatöötatav Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 näeb omakorda ette, et 2035. aastaks tuleb vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet vähemalt veerandi võrra võrreldes 2018. aastaga. See on väga julge, kuid ääretult vajalik samm, mille saavutamiseks peavad oma panuse andma kõik transpordisektori osapooled, nii ettevõtted kui tarbijad.

Seotud lood:

Enamik kütuseettevõtteid on võtnud enda missiooniks aidata kaasa keskkonnasäästlikuma tuleviku kujundamisele Eestis, investeerides taastuvate kütuste osakaalu suurendamisse ja kasutuselevõttu. Näiteks on pea kõik kütusefirmad suurendanud taastuvate kütuste osakaalu igapäevaselt kasutatavates vedelkütustes ning rajavad jõudumööda elektrisõidukite kiirlaadimise või autogaasi tankimisvõimalusi.

Taastuvkütused ei ole sõidukitele kahjulikud

Paraku sõltub infrastruktuuri rajamine suuresti tarbijast, sest investeeringute tasuvuseks on vaja igapäevaseid kasutajaid. Kuidas aga pöörata tarbija fossiilsete kütuste usust taastuvkütuste usku, kui see isegi otsustajatele suurt korda ei lähe ja pigem soodustatakse vaid fossiilsete kütuste kasutamist?

Tarbijate seas levib müüt, kuidas taastuvenergia sisaldusega kütus ehk biokütus on sõidukite mootoritele kahjulikum. Seetõttu on hulk uute autode omanikke, kes keelduvad näiteks taastuvenergia sisaldusega kütuse kasutamisest.

Hoolimata kallimast hinnast eelistavad nad bensiini 98, kuna see on Circle K teenindusjaamades endiselt erandina vanemate sõidukite tarvis biokomponendivaba. Meie soov on anda loomulikult valik tarbijale, kuid me näeme, et see valik kaldub iga kuuga aina enam fossiilsete kütuste kasutamise suunas.

Kaasaegsed bensiinid ja diislikütused sobivad aga kõikidele uutele sõidukitele, kuna autotootjad võtavad samuti arvesse saastenormide karmistumist, muutes mootorite arendamise ja tootmise omamoodi täppisteaduseks. Ehk kõik sõidukid on juba eos projekteeritud ning loodud töötama ka taastuvenergia sisaldusega kütusega.

Võttes arvesse, et enamik Eestis aktiivselt sõitvatest sõidukitest on pigem uued sõidukid, siis valdav osa on nendest juba tehases häälestatud keskkonnasäästlike kütustega toimima. Ettevaatlikum tasub olla väga vanade, üle 20 aasta vanuste sõidukitega, mille sobivust biokütustele tasuks eelnevalt kontrollida.

Alternatiivkütused ei ole kallimad

Eurostati statistikast selgub, et taastuvkütuste kasutuselevõtu osas on Eesti viimasel kohal. Kui Euroopa Liidu eesmärgiks on, et 2020. aastaks on kõikides liikmesriikides vähemalt 20% kogu kütusest taastuvatest allikatest, siis meie reaalsus on sellest väga kaugel.

Vastavalt Eurostati 2018. aastal koondatud statistikale on 60% Eesti sõidukitest bensiinil ja 39% diislikütusel sõitvad sõidukid. Vaid 1% sõidukitest on alternatiivkütustel ehk elektril või autogaasil sõitvad.

Seega on suurim potentsiaal taastuvkütuste osakaalu tõstmiseks nende osaline kasutamine bensiini- ja diiselmootorite kütusena, mis ei ole kallimad biolisandita kütustest. Kõikide tanklakettide vahel on Eestis väga tugev konkurents ja hinnatundlikkus, mistõttu on hinnad Eesti tanklakettides enamasti võrdväärsel tasemel.

Oluline on muuta tarbijana oma suhtumist. Igaühe tarbimisest ning keskkonnasäästlikkusest sõltub meid ümbritseva keskkonna puhtus ja heaolu. Taastuvkütused on valmistatud taastuvatest allikatest, mis aitavad vähendada ökoloogilist jalajälge.

Sõites ühe aasta mootoribensiiniga 95E10, hoiad keskkonda 10% puhtamana ning arvestuslikult säästad aastas CO2 kolme keskmise puu eluea võrra. Iga tangitud liiter taastuvkütusega segatud fossiilset kütust emiteerib 6% vähem CO2 kui puhas fossiilne kütus.

Tulevikus võiks iga teine auto sõita alternatiivkütusel

See võrdub 1,1 miljoni tonniga säästetud süsinikdioksiidiga, mis vastab 340 000 sõiduautole tänaval. Kui inimesed on üha rohkem hakanud tähelepanu pöörama sellele, kas poes käiakse kilekoti või enda riidest poekotiga, siis iga sõidukiomanik peaks mõtlema selle peale, millise ökoloogilise jalajälje jätab tema sõiduki kasutamisega.

Loomulikult pole võluvitsa, kuidas muuta kõiki fossiilsete kütuste usust alternatiivkütuste usku. See on pigem väikeste sammude rada, mida vaikselt peaksime hakkama astuma, et tulevikus olla edumeelsete riikide seas ka transpordisektori keskkonnasäästlikkuse osas ning kus iga teine tänaval sõitev auto on alternatiivkütusel sõitev.