Kütusefirma hinnangul peegeldab segadus kütuste biolisandi ümber segast olukorda kütuseturul
„Sellest on väga vara rääkida, sest tegelikult ei ole ju valitsusele seda eelnõud veel esitatud – me ei tea täpselt, mis seal saab olema, kuidas see täpselt saab korraldatud,” märkis kütusefirma Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. Küll aga toonitas ta, et kindlasti peaks need uued regulatsioonid tagama kõigile turuosalistele võrdsed võimalused.
„Täna see kipub nii minema, et ühel turuosalisel on siis, kui see rakendub, suuremad võimalused,” nentis Sülluste, viidates Alexelale, kes seni on müünud bensiini ja diisli kõrval ka gaasi, millel on ka terve rida riiklikke dotatsioone peal. „Olukord ongi selline, kus Alexelal tekivad oluliselt suuremad eelised kui ülejäänud kolmel suurel turuosalisel,” selgitas ta.
Arvestati nii Alexela kui Neste soovidega
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul on nad püüdnud seaduseloomes kuulata ja arvestada võimalikult palju kõigi turuosalistega, kuigi kõikide ettepanekutega reaalselt arvestada pole võimalik. „Alexela roll eelnõu kujunemisel on sama suur kui Circle K-l, Olerexil, Nestel või kellelgi teisel,” märkis ta.
Ka tõi Tatar välja, et see ei olnud üksnes Alexela, kes suuremat paindlikkust eesmärkide saavutamiseks küsis ning seda ka eelnõu kooskõlastusringil laekunud seisukohtades väljendas. „Ka Neste ei soovinud näha kohustuslikku minimaalset segamise osakaalu,” ütles energeetika asekantsler.
Kuigi Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik ütles eile meediale, et neile on tulnud plaanitavad muudatused üllatusena – nagu oleks kõik juba ära otsustatud –, siis Tatari kinnitusel tutvustas ministeerium seaduse viimast redaktsiooni kõigile suurtele kütusekettidele eelmisel neljapäeval. „Siis ei vaielnud keegi ettepanekutele vastu,” lausus ta.
Energeetika asekantsleri sõnul lähtuvad muudatused sellest, et luua võimalikult palju paindlikkust nii kütuse müüjatele kui ostjatele. „Näiteks, kui põllumehed, kalurid või mõni haigla vajab biolisandita kütust, siis seda oleks turult jätkuvalt saada,” tõi ta välja.
Samal ajal jääb aga kehtima nõue, et kütuse müüjad peavad suurendama keskkonnasõbralike kütuste või selle komponentide osakaalu selliselt, et 2020. aastaks moodustavad biokütused kütusemüüjate portfellist 10% kogu müüdud kütustest – nagu juba täna on seaduse järgi paika pandud.
„Ehk kui keegi müüb ühele kliendile suurema biolisandiga kütust kui keskmiselt nõutud või asendab bensiini ja diisli näiteks biogaasiga, siis mõnele teisele kliendile saab müüa segamata kütust,” selgitas Tatar. Ta märkis, et kokkuvõttes on oluline, et õhku paisatava CO2 määr aasta-aastalt väheneks.
Segadust on siiski palju
„Me pooldame paindlikkust, aga me soovime kindlasti, et see tagaks võrdsed võimalused kõigile. Täna see kipub nii olema, et päris võrdseid võimalusi kõigil ei ole,” rõhutas Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.
Kütusefirmal endal seadusemuudatus olulisi investeeringuid kaasa ei tooks, kuna juba kümmekond aastat kasutatakse Neste kütustes uue põlvkonna HVO-lisandit, mis samuti kvalifitseerub biolisandina. Neste on ka HVO suurim tootja maailmas ning plaanib lähiajal välja tulla ka 100% HVO-kütusega.
Täna täidab Neste ka seadusega nõutava maksimaalselt kuni 7%-lise biokütuse kohustuse. Mis aga puudutab järgmisest aastast kehtima hakkavat 10%-list kohustust, siis selles osas on Sülluste sõnul praegu palju teadmatust.
„Seda on väga keeruline öelda, sest need seadused muutuvad ja see 6,4%-lise põranda kaotamine tuli nagu välk selgest taevast,” märkis Sülluste. Tema sõnul peegeldab see ka segast olukorda turul – kogu aeg võib midagi muutuda. Kuniks seadusemuudatust lõplikku kuju veel saanud ei ole, on kütusefirmal ka väga raske öelda, on nad selle poolt või vastu.
Üks asi, mida Neste tahaks näiteks kindlasti näha ka riiklikul tasandil reguleerituna, on alternatiivkütuste – mis on tavaliselt ka kallimad – kasutuselevõtu soodustamine. „Kui meie HVO emiteerib 90% vähem CO2, siis tekib küsimus, miks teda maksustatakse võrdselt fossiilse diislikütusega,” too Sülluste välja.
