Kütusefirmad pelgavad Yukose hinnadiktatuuri

Mažeikiai tehase konkurentsieelis võib kütuse hinda tõsta Statoil: keegi ei käsi meil Yukoselt osta

Eesti kütusemüüjad pelgavad, et lisaks aktsiisimäärade tõusust tulenevale kütuse kallinemisele võivad hinnad veelgi tõusta, kuna Venemaa naftagigandile Yukosele kuuluval Mažeikiai naftatehasel on konkurentsieelis teiste regiooni tehaste ees.

Mõned nädalad tagasi teatas Yukos Mažeikiai Nafta hulgimüügiüksuse rajamise plaanist Eestisse.

Võimalus dikteerida

Eesti kütusefirmade ühingu juhatuse esimehe Jüri Võrgu sõnul saavutab pärast Euroopa Liidu laienemist Mažeikiai Eestis positsiooni, mis võimaldab jae- ja hulgimüüjatele hinda dikteerida ja kergitab kütuse hinda lõpptarbijale. “Euroopa Liidus on meil väga kasulik MaĻeikiaist kütust osta, kuna transport on odavam. Porvoost ja Mongstadist kütuse toomine tankeriga on kallis. Ka Venemaalt tuleb Euroopa Liitu importimisel tõsine takistus ette.”

Yukose strateegia on tema sõnul väga agressiivne. “On näha, et nad haaravad turgu võimalikult maksimaalselt. Nende eesmärk on saavutada monopoolne seisund, kus kõik ostavad nende käest. Ja meie firmadel puudub alternatiiv,” ütles ta.

“Kui kütus vastab euronõuetele, mis vahet sellel on, kas see on pärit Venemaalt või Euroopa Liidust?” küsis Lukoil Eesti kommertsdirektor Valeri Makarov. “Yukos meie jaoks suuri muutusi kaasa ei too. Mõned hulgifirmad ostavad Mažeikiaist, meie toome oma kütust emafirma kaudu Venemaalt. Konkurents on konkurents,” ütles ta.

Soodsam hind

Makarov möönis siiski, et Yukosel on instrument, millega saaks hindu dikteerida, kuna Mažeikiaist kütust osta on soodsam kui läänest ning Venemaa tehased ei ole valmis Eesti kõrgetele kütuse kvaliteedinormidele vastavaid bensiine tootma. “Mažeikiail pole konkurente. Ta vaatab, millise hinnaga Porvoo müüb, ning sätib oma hinna kusagile Porvoo lähedale,” sõnas ta.

Euroopa Liidu impordimaksudest kolmandatele riikidele Makarov teadlik ei olnud. “See, et Yukos tarnib oma tehasele naftat, on problemaatiline. Kuid kui Euroopa Liidu impordimaks tuleb tasuda ka toornafta tarnimisel Venemaalt Leetu, siis on nafta kallim,” ütles ta. Makarovi sõnul on Venemaa seadnud oma naftaeksportijatele piirhinna, millest odavamalt ei tohi eksportida.

Tema sõnul tähendaks 11-kroonine kütuseliitri hind tarbimise vähenemist, 12 krooni käiks aga Eesti tarbijatele üle jõu.

Neste Eesti hulgimüügijuhi Rain Talmari sõnul toodab Neste Porvoo tehas kvaliteetsemat, veel kehtestamata 2005. aasta standarditele vastavat kütust, mida Mažeikiaist veel ei saa.

“Loomulikult tahab Yukos võimalikult suure turuosa Eestis võtta ja selleks võivad nad mõnda aega ka dumpinguhindasid kasutada. Kuid hinna ülesajamine saab toimuda mingi piirini ehk selle ajani, kui teised alternatiivid tööle hakkavad,” ütles ta. Tema sõnul saab tankeritega mereterminalide kaudu kütust tuua lisaks Porvoo tehasele ka Statoili ja Shelli tehastest Euroopas. Lisaks uskus ta Venemaa tehaste tulevikku.

Konkurentsi Eesti kütuseturul nimetas Talmar regiooni tehaste omavaheliseks konkurentsiks, kus keegi ei saa sundida just ühelt tehaselt toodangut ostma. “Kui Mažeikiaist on odavam osta kui läänest, siis me müüme ka ju odavamalt. Kui nad tõstavad hinna üles, siis ostame mujalt,” ütles ta.

Mažeikiai Nafta arendusdirektori ·arunas Kliokyse sõnul plaanitakse Yukose hulgimüügiüksus Tallinnas avada selle aasta teisel poolel. “Et me midagi dikteerima hakkame, see peab küll mingi kuulujutt olema, kuna me ei ole ainus alternatiiv,” ütles ta.

Kehv kvaliteet

Impordimaks Venemaalt ei ole tema sõnul märkimisväärne, iseasi kas Venemaalt kvaliteetset kaupa saab. “Loomulikult on võimalik, et Eesti kütusemüüjad kaotavad pisut marginaalis, kuid mingit Yukose monopoli ma tulemas ei näe. Võib-olla on meil mingid plaanid, kuid millal me need teoks teeme, on vara öelda,” ütles Kliokys.

Yukose diktatuuri ei uskunud ka Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik.

“Neil on teatud eelised, kuid neil puudub jõud hindu kehtestada. Lepingud on kahe poole kokkulepe. Kui meil on huvi tuua Norrast ning Yukos on siin dikteerimas turgu, siis on võimalik sellele vastu astuda,” ütles ta.

Luige sõnul ei saa öelda, et Euroopa Liidus oleks kütuse hind Soomest ja Venemaalt tuues kallim kui Mažeikiaist.

Kütuseliiter kallineb 12 kroonini

Eeldades, et kütuse maailmaturu hind on Euroopa Liidu laienemisel samal tasemel kui praegu, hakkab Eesti ühinemisest euroliiduga kütuseliiter Eesti tanklates maksma 11-12 krooni. Hinnatõusu põhjuseks on aktsiisimäärade tõus, bensiini puhul 3,5 kroonilt 4,5 kroonini ning diisli puhul 2,55 kroonilt 3,9 kroonini alates liitumise hetkest. Aktsiisitõusu arvelt tuleb ka käibemaks tasuda.

Kui rahandusministeerium usub, et kütusehinna tõus tuleb tagasihoidlikum, kuna müüjad jaotavad selle kasumimarginaali ning tarbijate vahel, siis kütusemüüjad plaanivad selle täielikult tarbijate rahakotist võtta.

Statoili turundusjuhi Hede Kerstin Luige sõnul on kütusefirmade marginaalid juba praegu väga madalad ning sinna sisse hinnatõusu kuidagi mahutada ei saa. Hinnatõusuga koos prognoositakse ka tarbimise vähenemist ning hinnasõdu tanklakettide vahel.