Kütusefirmad soovivad 95euro ainukehtestamist

Statoil, Neste, Hydro Texaco ja Shell saatsid kolmapäeval Liina Tõnissonile avaliku pöördumise, milles soovivad pikendada 1. jaanuarini 2004 ainult oktaanarvuga 80 ja 92 mitte-eurokütuste kasutusaega, kuid jätta sellest nimekirjast välja tavaline bensiin 95.

“Pöördume Teie poole ajendatuna informatsioonist, et majandusministeerium on muutnud oma seiskohta 1. jaanuarist 2003 autokütustele kehtestatavate nõuete osas,” seisab pöördumises. “Konkreetselt on ministeerium saatnud kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega 80, 92 ja 95 oktaanarvuga bensiini kasutamist pikendataks vastupidiselt algselt plaanitule veel aasta võrra — kuni 1. jaanuarini 2004.”

“Eesti suurimate autokütuste jaemüüjatena oleme hämmeldunud, kas ministeeriumi hinnangul tõesti ei pea järgmise aasta algusest Eestis veel kehtestama kütusestandardeid, mis garanteeriksid tarbijale kvaliteetse kütuse müügiloleku kõigis Eesti paikades?” küsivad kütusefirmade juhid.

Majandusministeeriumi esindajad on kõnealuse määruse eelnõu kohta pressile antud kommentaarides märkinud, et madala oktaanarvuga kütuste kasutusaega tuleb pikendada, kuna Eesti autopargis on suur osakaal vanematel kui 10aastastel sõidukitel. “Kütusefirmade esindajatena oleme samuti huvitatud tarbija eelistustele vastava sortimendi pakkumisest,” kinnitavad kütusemüüjad pöördumises.

Analüüsides ministeeriumi ettepanekut ja antud teemal avaldatud arvamusi, saaks kütusemüüjate hinnangul kvaliteedihüppe kütuseturul teha ka viisil, mis vanemate sõidukite kasutajate huve ei riivaks, kuid samas tagaks enamkasutatavate kütuste osas tänapäevaste autode mootoritele minimaalselt vajaliku kütuse müügiloleku. Selleks on tavalise bensiin 95 võimalikult kiirem turult kõrvaldamine, jättes kauemaks müügile bensiinid 80 ja 92.

Tarbijakaitseameti ja energiaturu inspektsiooni kontrollides avastatakse üha tihedamini jaemüügis kütuseid, mis ei vasta Eesti praeguste kvaliteedistandarditele.

Ebakvaliteetne ja illegaalne kütus tekib pöördumise teinud kütusefirmade väitel enamasti kohaliku “tootmise” käigus, kus kütus segatakse eri komponentidest kokku, näiteks tõstes madalama oktaanarvuga baasbensiini oktaanarvu. Selliselt segatud kütus võib ajutiselt saada 95 bensiini omadused ja ka vastavussertifikaadi. Ebaprofessionaalset komponeeritud kütuse kvaliteedinäitajad aga muutuvad negatiivselt — näiteks aromaatsete süsivesinike sisaldus muutub.

“95euro ja 98euro standarditele vastavat kütust ei ole selliselt võimalik kokku segada, kuna nende puhul on nõutav oluliselt madalam väävli ja benseenisisaldus, erinevad on ka muud näitajad, nagu näiteks aromaatsed süsivesinikud. Nende näitajate õigeks ajamine ei ole kohaliku “segamise” käigus võimalik, tegemist on keeruliste ja kulukate protsessidega rafineerimistehases. Samuti ei ole võimalik madalamakvaliteedilisi diislikütuseid ja kütteõli segada DS euro ja DT euro standarditele vastavaks,” seisab pöördumises.

Seega võtaks “euro”-standardite kehtestamine ära musta turu põhilise teenimisvõimaluse — müüa madalamakvaliteetset odavat kütust kallima pähe. Nii väheneks aktsiisipettuste võimalikkus. Keelustades solkimise suhtes suurima riskiga 95 bensiini, tagaks 80 ja 92 bensiini müügilejäämine vanemate autode omanikele sobiliku alternatiivi olemasolu, kuid ei paneks ohtu uuematele autodele sobiva kütuse kvaliteeti. Seega on suurte kütusefirmade ettepanek alates 1. jaanuarist 2003 lubada Eestis müüa järgmistele kvaliteedinõuetele vastavaid mootorikütuseid: 80, 92, 95euro, 95E, 98euro, 98E, DS euro ja DT euro.

ETA andmetel on eurobensiinid tanklates praegu enamasti ka umbes pool krooni liitri kohta kallimad kui tavalised.