Kütusekratid nihverdasid seaduse poolt lubatud viimase hetkeni
Tänavu aprillist jõustunud seadusemuudatused, millega riik üritab piiri panna aastatega mitmesaja miljoni kroonise mahu saavutanud käibemaksupettustele kütuseäris, annavad juba esimesi tulemusi. Kui veel läinud aastal oli Eestis majandustegevuse registrisse kantud kütusemüüjaid pidevalt 350–400 vahel ja 31. märtsil 371, siis praeguse seisuga on pärast mai lõppu kütusemüüki jätkata soovijaid kokku 169. Seega näitab legaalsete kütuseärimeeste kõnepruugis „jõulumemmedeks” kutsutavate ühekordsete firmade arv juba praegu langustendentsi.
Maksu- ja tolliameti andmetest nähtub, et vahetult enne seadusemuudatuse jõustumist 1. aprillil üritasid aastate vältel sadu miljoneid taskusse pistnud kurjamid senisest „legaalset pettust” võimaldavast olukorrast viimast võtta: võrreldes aasta esimese kahe kuu kokku 21 kütusemüüja registreerimisega tehti märtsis seda 22 korral. Aprillis seevastu esitas kütusemüügi registreerimistaotluse vaid kaks uut isikut, keda ei saanud aga puudulikult esitatud andmete tõttu majandustegevuse registrisse kanda, lausus maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaar.
Kuni mai lõpuni saavad seni kütusemüügiga tegelnud ettevõtted senisel kujul edasi tegutseda, pärast seda aga ainult firmad, mis on jätkamissoovist teatanud ja maksuameti määratud tagatise tasunud. Uue firmana saab juunist alates kütusemüüjana tegutseda vaid see, kelle tagatise maksu- ja tolliamet on aktsepteerinud.
Otsused aprilli lõpust
Kütusemüüki jätkata soovivatele firmadele hakkas maksuamet tagatiste otsuseid väljastama aprilli viimasel nädalal. Eelmise nädala kolmapäeva seisuga oli väljastatud kokku 26 otsust (vt graafik) ja määratud tagatise peavad ettevõtjad esitama 14 päeva jooksul alates otsuse väljastamisest. Tagatisi võib esitada kas käenduse, deposiidi, registerpandi või hüpoteegina.
Kütusemüüki jätkata soovijate seas on ka kümme sellist, kes soovivad peale kütusemüügi tegeleda ka kütuse aktsiisilaost väljatoomise ehk teisisõnu terminalist jaemüüki lubamisega. Sellistele ettevõtetele kehtestatav tagatismäär on suurim, mida seadus lubab, ehk miljon eurot. Jõesaar möönis, et selliseid firmasid on varasemast vähem.
Maksu- ja tolliamet avaldab küll ettevõtete arvu ja neile määratud tagatisi puudutava statistika, ent täpsema info – kui suur tagatis kellelegi määrati – koha pealt püsib ametnike suu lukus. „Maksusaladusest lähtuvalt ei saa maksu- ja tolliamet selliseid andmeid avalikustada,” vastas Jõesaar küsimusele nii miljonieurose tagatise subjektide kui ka suurtelt jaekettidelt – Alexela, Neste, Statoil, Lukoil, Olerex, Krooning – küsitava tagatise kohta.
Läinud nädala keskpaigaks polnud ükski kütusemüüja veel tagatist tasunud.
Kommentaar
Toomas Saks
Eesti õliühingu juht
Juba on kuulda, et poliitilised jõud tahavad seadust muutma hakata. Aktsiisilaost vabasse ringlusse lubavatele ettevõtetele on tagatiskohustuseks pandud miljon eurot. Seaduse kohaselt ei tohiks seda summat vähendada enne 1. jaanuari 2013.
Kuid nüüd oli see teema juba parlamendi rahanduskomisjonis arutlusel ja soov on tuua tagatise vähendamise võimalus juba 1. juunile. Vana seadusemuudatus ei ole veel reaalselt kehtimagi hakanud, kuid juba on nii suur tõmme seda muuta. See on naljakas ja kurblooline.
Miljoniline tagatis on pigem vähe kui palju. Ja kui ettevõtlusvabaduse piiramisest rääkida, siis meie hinnangul võiks pigem vähendada 100 000-eurost tagatist tavalise, alustava ettevõtte pealt.
