„Väiksed ühesuunalised uudised annavad mitme päeva peale kokku suurema summaarse hinnamuutuse kui üks suur oluline uudis, kuid tähele aga pannakse viimast,“ tõdes Vaht.

Nii juhtus ka esmaspäeval, kui Brenti toornafta barrelihind langes 50-dollarilisest psühholoogilisest piirist allapoole,“ sõnas Alan Vaht. Nii jäi inimestele meelde info suurest kukkumisest ja psühholoogiliselt eeldati ka hinnalangust tanklates. „Vaatamata väga olulisele uudisele ning suurele hinnalangusele jäi bensiini maailmaturuhind nädalatagusest hinnast kõrgemaks,“ selgitas Vaht tegelikult toimunut.

Ta möönis, et paratamatult jääb tarbijal tihti tunne, et kütusemüüjad ei langeta hindu piisavalt.

Vahti kinnitusel kandub iga maailmaturuhinna muutus varem või hiljem täielikult üle kütuse jaemüügihinda. Kuid mitte 1:1.

„60%-line toornafta hinnalangus tähendab umbes 15%-list jaemüügihindade langust. Põhjuseks on dollarikurss ning riiklikud maksud,“ selgitas Vaht.