"Taolise plaani elluviimine vähendaks maksustamise aspektist erisusi kütuste vahel, mille päritolu ja kasutusotstarve on sarnased," vastas Ärilehele Statoil Fuel & Retail Eesti AS mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur.

Tagamaks erinevate fossiilset päritolu energiakandjate (naftatooted, maagaas, vedelgaas ehk LPG, põlevkiviõli) aus ja võrdseid tingimusi võimaldav konkurents, tuleks Miguri hinnangul kõiki kütuseliike käsitleda komplekselt ning erinevaid kütuseliike maksustada vastavalt nende energiasisaldusele ja kasutusotstarbele (mootorikütus või kütteaine).

Eestis vajalikud selged meetmed

Lähtuvalt Euroopa Liidus seatud taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkidele on Miguri sõnul ka Eestis vajalikud selged ja pikaajalised meetmed biokütuste osakaalu tõstmiseks mootorikütuste tootmisel, müümisel ja tarbimisel.

"Biokütuste laialdasemaks kasutuselevõtuks on vajalik luua selleks soodustavad eeldused, sest mootorikütustes kasutatavate biokomponentide maksuerisuste lõpetamise järel on biokütuste omahind kõrgem kui fossiilsetel kütustel," leiab Migur.

Lisaks kehtivad hetkel mitmekordsed erinevused omakorda ka fossiilsete mootorikütuste aktsiisimäärade vahel, võrreldes näiteks LPG aktsiisimäära mootoribensiini ja diislikütuse omaga, ning see moonutab Miguri hinnangul ausat konkurentsi ja pidurdab fossiilsetelt kütustelt (mida on näiteks ka LPG) üleminekut biokütustele.

Riigikassa täitmine ei tohi olla eesmärk

Samas kütuseaktsiisi tõstmise ainuke või peamine eesmärk ei tohiks olla riigikassa täitmise vajadus. Riigi aktsiisipoliitika kujundamisel tuleks lisaks riigieelarve täitmisele arvestada ka lähiriikides toimuvaga, tagamaks Eesti ettevõtete konkurentsivõime.

Eestis 1. veebruarist 14% tõusev diislikütuse aktsiisimäär viib diislikütuse jaehinnad 6-10 sendise erinevuseni võrreldes Läti ja Leeduga.

Arvestades konkurentsiolukorda transpordisektoris, liigub suur osa rahvusvahelisi vedusid teostavaid ettevõtteid oma kütuse tankimisega Lätti, Leetu ja Poola.

"Kindlasti saab hoogu ka piirialade elanike poolt naaberriigi külastamine, eesmärgiga tankida soodsamat diislikütust, sest 6 s/l liitrilt odavam kütus ahvatleb kindlasti paljusid," arvab Migur.

Eelpooltoodust lähtuvalt võib tegelikult saavutatav tulude kasv riigieelarves tarbimise vähenemise tõttu jääda Miguri sõnul märkimisväärselt allapoole ootusi ehk aktsiisitasu tõstmise mõju ja tulemust võib kergesti alahinnata ilma eelneva põhjaliku analüüsita.

Neste: maksustada tuleb võrdsemalt

Kuna tegu on hetkel vaid arutelu faasis oleva kavatsusega, siis Neste peadirektor Ivar Kohvi sõnul oleks kõigepealt huvitav teada, milliseks uued määrad kujunevad. "Küll aga tuleb ministeeriumiga selles osas nõustuda, et sama kasutusotstarbega kütuseid tuleb maksustada senisest võrdsemalt," lisas ta.

Kohvi peab loogiliseks, et tulevikus ei ole gaasilistel kütustel maksueelis võrreldes traditsiooniliste vedelkütustega nii suur kui täna. "Kindlasti peab seadusemuudatusi tehes lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Eeldusel, et gaasiliste kütuste keskkonnamõju on väiksem ja riik plaanib nende kasutamist läbi maksuerisuste soosida, peab see laienema ka bio-vedelkütustele," rõhutas ta.

Ometi on tänane olukord sKohvi sõnul selline, et näiteks diislikütusesse lisatav biokomponent maksustatakse diislikütuse maksumääraga ja seda peab ta ebavõrdseks.

"Arvestades, et alates 2017. aastast kehtestatakse Eestis biomandaat, mis tähendab, et igale tarbimisse lubatud vedelkütuse liitrile tuleb lisada teatud osa biokomponenti, on ministeeriumis algatatud temaatika igati asjakohane," märkis Kohv.