Koroonaviiruse üleilmne levik on andnud löögi ka naftahinnale, mis on viimase kuu ajaga langenud juba sama palju kui möödunud aasta maikuus, kirjutab Bloomberg. Viimase viie kuu madalaima taseme saavutas naftahind neljapäeval pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas viiruse üleilmseks terviseohuks.

Toornafta hind on jaanuarikuu jooksul, mil viiruse mõjul on suletud välismaailmale järjest rohkem Hiina linnu, langenud 14%. Hiina näol on tegu suurima nafta importijaga maailmas. See on toonud kaasa hirmu, et nõudlus transpordikütuste järele kukub lähiajal hüppeliselt. Ärevaks on muutunud ka Saudi Araabia, suurim OPECi riik, kes nõuab naftakartelli erakorralist kohtumist.

Langenud on nii bensiini kui diislikütuse hind

Sellest, et kütusehindade langus on jõudnud ka tarbija taskusse, kirjutas Delfi Kasulik juba eile, kuid millist mõju võiks maailmas toimuv lähinädalail veel avaldada kütuste hindadele Eesti tanklates – uurisime siinsete kütusemüüjate käest.

„Kui võtta arvesse see, et eile hindu tõsteti – bensiin tasemele 1,419 eurot/l ja diisel 1,399 eurot/l –, siis juba tänaseks on bensiini hind 1,382 eurot/l ja diislikütuse hind 1,362 eurot/l,” märkis Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

Kui võrrelda tänaseid kütusehindasid 7. jaanuariga, kui diisli hind jõudis Eestis rekordilisele 1,449 eurot/l tasemele, siis on bensiini hind tanklates langenud 6,8 senti (koos käibemaksuga) ja diisli hind 8,7 senti. „Samal ajal on maailmaturul bensiini hind langenud 5,4 senti ja diislikütuse hind 9,5 senti – bensiini hind on juba langenud [tanklas] 1,4 senti rohkem,” lausus Vaht.

Seda, et langustrend on juba avaldunud ka Eesti tanklates, tõdeb ka Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste, kelle sõnul on suuremaid hinnakõikumisi olnud veelgi, kuid need on olnud põhjustatud kütusemüüjate omavahelisest tugevast konkurentsist, sest tihti tehakse soodustusi mitte niivõrd maailmaturu hinnalangusest tingituna, vaid müüja enda marginaalide arvelt.

„Kui langusetrend maailmaturul jätkub, muutuvad kindlasti hinnad veelgi soodsamaks ka meie tanklates. Seda trendi on hetkel ka märgata,” märkis Sülluste. Ühtlasi tuleb siinsete kütusehindade puhul arvestada biolisandi kohustuse hinnalisaga – mistõttu pole eelmise aasta maikuu tase käesoleva aastaga võrreldav, sest biokomponentide hind on maailmaturul palju kõrgem varasemast.

„Suurem nõudlus biolisandite järele on nende hinnad üles viinud. Möödunud, 2019. aastal oli biokomponendi sisalduse kohustus 6,4%, käesoleval aastal aga 10%. Nii et põhjus, miks on täna valmistoodangu sisseostuhind kõrgem kui 2019. aasta mais, tuleneb ka biokomponendi hinnast ja biosisalduse kõrgemas nõudest,” märkis Sülluste.

Samale asjale juhib tähelepanu ka Alexela juhatuse liige. „Kui eelmisel aastal oli biolisandi mõju bensiinile kuskil kahe sendi juures, siis sel aasta on ta viis senti. Ehk kolm senti on lisandunud biolisandi nõudest tulenevalt,” sõnas Alan Vaht. Kui diislikütuse hinnale lisandus selle mõjul mullu kaks kuni 2,5 senti liitrilt, siis tänane hinnamõju on kuus senti.

Langus maailmaturul jätkub

„Samal ajal on bensiin langenud oluliselt rohkem kui maailmaturu hind, sest see konkurentsiolukord turul on selline,” märkis kütusemüüja. Suurima kütusehinna mõjutegurina toob ka Vaht välja globaalse naftatarbimise, millele avaldab Hiinast alguse saanud koroonaviirus täna palju mõju.

„Kui piiratakse inimeste liikumist rongide, busside ja lennukitega, siis see vähendab otseselt nõudlust kütuste järele. OPEC on juba andnud signaali, et märtsikuise kohtumise asemel soovitakse kohtuda juba veebruarikuus, et arutada edasisi samme. Kui nafta nõudlus on langenud, siis on OPEC-i jaoks mõttekohaks, kas ei peaks tegema suuremaid kärpeid ehk võtma turult kütust vähemaks,” rääkis Alexela juhatuse liige.

Kuigi seda, mida täpselt otsustatakse, on väga raske hinnata, on kindel see, et praegu on maailmaturul suund hindade langusele ning see ei jäta mõju avaldamata kütusehindadele ka tanklates.