Seaduse eesmärk on kütusesektoris pettuste vähendamine ja konkurentsitingimuste parandamine, maksulaekumiste suurendamine ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamine läbi elektroonilise asjaajamise.

"Eelnõu sisuline analüüs on puudulik, toetub üksnes paljasõnalistele väidetele ning kajastab kütuseturul toimuvat äärmiselt ühepoolselt. Kooskõlastusringil on kütuseettevõtjate märkustega arvestatud minimaalselt ja puudub igasugune sisuline mõjuhinnang seadusemuudatusega kaasneva halduskoormuse ning kulude osas, seda nii riigi kui ettevõtjate kontekstis," kurjustavad ettevõtjad riigikogu majandus- ja rahanduskomisjonidele saadetud kirjas.

"Toetudes seaduseelnõu seletuskirjale ning valdkonna spetsialistide hinnangutele oleme kokkuvõtvalt seisukohal, et kavandatavad muudatused on ebaproportsionaalsed, kuivõrd ebavõrdsustavad oluliselt konkurentsitingimusi, puudutades eriti raskelt just väikeseid kütuse ettevõtjaid, suurendades märkimisväärselt nende halduskoormust ning kulutusi, mis paratamatult väljenduvad edaspidi kütusehindades," märgivad ärimehed.

Oma kirjas väidavad ärimehed, et kütusesektoris suuremahulisi maksupettusi ei esine, või kui, siis pigem tarneahela alguses, mis kütusemüüjaid ei puuduta. Samuti ei saa ettevõtjad aru, miks MTA ei tegele nende umbes 86 kütuseettevõtjaga, keda peetakse riskigrupiks, kasutades juba olemasolevaid seaduslikke võimalusi - seletuskirjast nad seda välja ei loe.

Veel ei meeldi ettevõtjatele kava luua kaks uut elektroonilist süsteemi, mis peaks vähendama halduskoormust, ühtlustama asjaajamist ja muutma MTA kontrolltegevust tõhusamaks. Eelnõu seletuskirjas puuduvat igasugused viited süsteemide loomise maksmumuse osas ning samuti olevat analüüsimata, millised kulud kaasnevad süsteemide kasutuselevõtu, ülevalhoidmise ja edasise kasutamisega.

Kirjale on alla kirjutanud Alexey Antonov, Raivo Schilf, Raivo Rebane, Gunnar Kirsipuu, Jaanus Šadeiko, Jüri Aigro, Aleksei Mironov, Raul Raudjalg, Ojar Kirs, Ain Polma ja Vairo-Virkko Ruhno.