Kütuseturul valitseb pinge ja defitsiit

 (4)
Antti Moppel.
Antti Moppel.Foto: Taavi Sepp

Vaatamata OPECi reedel teatatud otsusest toornafta tootmismahte miljoni barreli võrra suurendada, on olukord kütuseturul pingeline ja turul valitseb suur defitisiit, räägivad kütuseettevõtjad. OPECi otsused võivad aga ühel hetkel jõuda ka Eesti kütuseturule.

Alexela Group OÜ juhatuse liige Alan Vaht ütles, et olukord on keeruline ja paremaks muutunud ei ole. „Olukord on igast kandist pinges ja turul on valitsemas suur defitsiit," sõnas ta.

„Esiteks on kütusevarud on langenud viimase viie aasta keskmisele, OPECi poolt 2016. aasta tootmispiirangutega taotletud tasemele," rääkis Vaht ja lisas, et üldises defitsiidiolukorras vähenevad varud ilmselt veelgi.

OPEC vähendab küll selle kartuses kärbet 1 miljoni barreli võrra päevas, aga see pole piisav vaadates kõiki probleeme mis maailmaturul valitseb. „Kui OPECi kärbe oli seni 1 miljon barrelit toornaftat päevas, mis praegu taastub, siis vaadates kõiki probleeme maailmaturul, sellest ei piisa," oli Vaht veendunud.

Edutu katse ebakindluse vähendamiseks

Seotud lood:

Olerexi omanik Antti Moppel tõi aga välja, et lisaks OPECile otsustas nafta tootmist suurendada ka Venemaa, kes on maailma üks suurimaid naftatootjaid. „Selline üksmeel peaks tõstma otsuse olulisust maailma naftaturgude silmis," põhjendas ta suunamuutuse tagamaid.

Siiski leidis Moppel, et paradoksaalsel moel reageerisid turud tootmise suurendamisele esialgu hoopis hinnatõusuga. „See tähendab seda, et turgudel puudub veendumus, kas ja kui palju täiendavat naftat turule tegelikult jõuab," selgitas ta. „OPEC-i laupäevane kokkulepe lubab küll turule lisada 1 miljon barrelit naftat ööpäevas, kuid teisalt on see vaid vigade parandus, kuna eelnevalt oli tootmismahte vähendatud kokkulepitud kogustest enam."

Lisaks väheneb Moppeli sõnul tootmismaht Venetsueelas, mille naftatööstus on kokku varisemas, Iraani naftaeksport võib väheneda USA uute sanktsioonide tõttu ning Hiina - maailma suurimaid naftaimportööre - võib USA kaitsetollidele vastata USAst imporditavale naftale sisseveotollide kehtestamisega. „Põhja-Ameerikas on tootmine peatatud Kanada Syncrude naftaliivadel, mis on juba tõstnud USA WTI toornafta hinda Euroopa markernafta Brenti suhtes, kui Brent on täna 1% langenud," rääkis ekspert.

Mõjutab ka Eestit

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuhi Riho Sülluste sõnul jääb nafta hind viimaste OPECi otsuste valguses aga kindlasse vahemikku. Tõsi see on, et OPEC otsustas suurendada juulis toornafta tootmist - otsus viis reedel naftahinna tõusule, eile tuli see uuesti alla ja täna hommikul jälle veidi üles," kirjeldas ta toimunut. „Nüüd kaubeldakse hinnaga 75 dollarit barreli eest ning tõenäoliselt jääb mõneks ajaks kauplemine kõikuma vahemikku 70-80 dollarit barrel," arvas Sülluste.

Loe veel

Juhul kui toornafta hind hakkab langema, siis kajastub see Sülluste kinnitusel ka kütuse jaehinnas. „Kui suurel määral ja millal täpsemalt mõju Eesti turul kajastub, on raske prognoosida, sest lisaks toornafta maailmaturu hindadele mõjutab kütuse jaehinda Eestis ka dollari ja euro vaheline kurss ning kohalik konkurents," selgitas Sülluste.

Märkimisväärse osa Eestis müüdava kütuse hinnast moodustavad ka maksud, mis on keskeltläbi 60% kütuse lõpphinnast. Kütuseaktsiis on Eestis üks kõrgemaid Euroopa riikides seas.

Probleemne USA

Vaht rääkis, et USA on küll oma tootmist suurendamas ja rekordilainel, aga logistikapoolel valitsevad tugevad probleemid. „Nende naftatootmised asuvad sisemaal, mis liigutatakse torustiku kaudu mereterminalidesse, millel on mahupiirangud, mistõttu ei jõua see piisavalt kiiresti turule," täpsustas Vaht.

Ohtudena USAs toob Vaht välja veel orkaanihooajast tekitatud olukorra, mis ohustavad nii puurtornide asukohti kui transportimiseks kasutatavat torustlikku. „Täna oli näiteks viimane uudis USAst, et nende nafta puurtornide arv langes," sõnas Vaht.

Probleemsete piirkondadena näeb Vaht veel Liibüat, kus on tänu mässuliste rünnakutele tekkinud ebamäärane olukord ning on toonud endaga kaasta kaotusi kuni poole miljoni barreli võrra päevas.

Leidub ka positiivset

Lisaks on Vahti sõnul plaanis Saudi-Araabia naftatööstus 5% ulatuses viia börsile, mis tekitab kindlasti huvi naftaturul hinda tõsta.

Ainus hinna alanemise koht, mis nafta hinda alla võib tuua, on Vahti sõnul kaubandustollide sõda USA ja muu maailma vahel, mis toob kaasa ebakindlust. „Aga USA ei ole ka huvitatud, et kaubandussõda pikalt edasi kestaks. Näiteks eile teatas Harley Davidson, et toob osa tootmist selle tõttu Euroopasse, et mitte kaotada euroopa tarbijaid," rääkis Vaht, et USA ei ole selles olukorras tariifide tõstmisega kindlasti ainuke võitja.